Märtsikuu tõi e-kaubanduses kaasa suured muutused. Eriolukorra kehtestamine, kaubanduskeskuste sulgemine ning inimeste senisest suurem koduspüsimine tingisid e-poodide käivete kasvu, kuid see pole olnud ühtmoodi positiivne kogu sektorile, kasvuga kaasnevad ka väljakutsed.

Maksekeskuse (ca pool Eesti e-kaubanduse tehingutest käib läbi Maksekeskuse) andmetel kasvas märtsikuus e-kaubanduse käive eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 85 protsenti ning selle aasta veebruariga võrreldes 60 protsenti.

Kõige suuremal määral on kasvanud toidu- esmatarbe- ja hügieenikaupade müük. Kui seni oli toidukettide e-poodlemise osakaal umbes 1 protsenti, siis nüüdseks on käive kasvanud 2,5-3 protsendini. Suurimad e-toidu müüjad prognoosivad lähiajaks nelja- kuni viiekordset kasvu, üleriigilisemat katvust ning uusi lahendusi hüppelise nõudluse rahuldamiseks.

Lisaks on ostukäibed kasvanud kodu-, sisustuse-, aia- ja elektroonikakaupade seas, aga ka kodused sportimisvahendite, rõivaste jpm valdkondades. Tugevas languses on meelelahutus, reisiteenused, majutus ning B2B sektor – ärikinnisvara, puhastusteenused, kontorisisustus jm.

E-kaubandus on kasvanud peamiselt sisetarbimise arvelt. Märtsi alguses kukkus Omniva välisriikidest Eestisse tarnitav pakimaht poole võrra ning on kukkunud praeguseks pea olematuks.

Eestlased tellisid eelmisel aastal kokku ca 21-22 miljonit pakki, sellest 11 miljonit väljastpoolt Eestit, millest omakorda vähemalt 7 miljonit tarnis Omniva Aasiast.

Nüüdseks on eestlaste tarbimisharjumused muutunud. Aasiast kaupade tellimine on drastiliselt langenud ja pigem eelistatakse eestimaist. Loodame, et see trend ja tarbimisharjumuste muutus jääb kestma pikemaks perioodiks, sest see toetaks kohalikke tootjaid ja kaupmehi.

Uued tarnelahendused

Suuremate pakiautomaatide firmadel on viimastel nädalatel esinenud tarneraskusi. Peamine probleem on ostjate kontsentratsioon. Kui varem olid suuremad pakiautomaadid ja kaupade kättesaamiskohad kontoriterohkes kesklinnas, siis nüüd on need piirkonnad tühjad.

Omniva näitel on tugevalt ülekoormatud äärelinnade pakiautomaadid, samal ajal kui Tallinna kesklinna automaatides valitseb tühjus. Kõige pikemaks on tarne veninud Omnivas (5-10 päeva).

Lähiajal tuleb Omniva välja uudse lahendusega – väljastuspunktidega – see tähendab, et õue pannakse letid, kust on võimalik end mobiilist identifitseerides tuvastada ning pakk kontaktivabalt kätte saada.

Selver tuleb lähiajal välja suurema üleriigilise e-toidu tellimisvõimekusega, Rimi avab järgmise kuu alguses e-toidupoe ning Cleveron hakkas pakkuma uudset ettevõtete pakiautomaati, mille saab enda ettevõtte ette paigaldada ning selle kaudu 24h kontaktivaba toodete kättesaadavust pakkuda. Lisaks pakkus Cleveron riigile välja, et neil oleks suutlikkus varustada kõik Eesti vallad ja suuremad asulad, kokku ca 4 500 uudse ja lihtsa pakiautomaadiga.

Seega võib loota, et tarneprobleemid võivad saada leevendust paari järgmise nädala jooksul ja palju võiks kaubandust elavdada ning riske maandada üleriigiline pakiautomaatide võrgustiku väljaehitus koostöös riigiga. 

Ostuotsus võtab kauem aega

Lisaks on huvitav trend mitmete rahvusvaheliste ning kohalike digimeedia agentuuride statistika järgi klienditeekonna pikenemine erinevate kategooriate toodete nägemise, otsustamise ning ostuprotsessi kohta, mis tähendab, et hetkel tuleb reklaame varasemast mõnevõrra rohkem näidata, et inimene oleks valmis ostu sooritama.

Suured veebikaubamajad nagu Kaup24, Hansapost ning Astri teevad üha jõulisemalt üleskutseid väiksematele äridele, kellel ei ole e-poe võimekust või kes on sattunud raskustesse, ning kutsunud neid liituma oma keskkondadega pakkudes turundus-müügi tuge veebikaubamajades müümise kaudu.

Ka aprillis võib oodata e-kauplemise jätkuvat kasvu ning tarneprobleemide lahenedes muutub e-ostlemine mugavamaks. Just mugavus, kindlustunne ja suurenenud ostude sagedus annavad põhjust ennustuseks, et e-kaubandus tugevdab kriisis kindlalt oma jalgealust ning muutub aina igapäevasemaks ostlemise viisiks.