Kantar Emori andmete järgi oli selle aasta kevadkuudeks, aprilliks-maiks, aasta jooksul midagi internetist ostnud rekordilised 92 protsenti elanikest. Aasta varem oli see number pea neljandiku väiksem, vaid 73 protsenti.

Lisaks selgus uuringufirma andmetest, et kasvanud on sagedaste ostjate hulk, kes teevad oste kahel-kolmel korral kuus – 41 protsendini aasta varasema 23 protsendiga võrreldes. Seega kasvatas eriolukord sagedaste e-ostjate arvu 80 protsendi võrra.

Eesti Panga andmetel kasvas aprillis Eesti suurimatest internetikaubamajadest tehtud ostude käive iga päev vähemalt viiendiku võrra, mis tähendab, et päevas tehti neist oste vähemalt kahe miljoni euro eest.

Näiteks Maksekeskuse, mis vahendab ligi poole kõikidest Eesti e-maksetest, käive kasvas aprillikuus võrreldes eelmise aasta sama kuuga muljetavaldavad 178 protsenti. Mais trend jätkus ning kasv oli võrreldes aasta varasemaga 129 protsenti.

Kuigi nüüdseks on kaubanduskeskused oma uksed avanud ning inimestel on vabadus osta kas tavapoest või veebist, olen veendunud, et paljud, kes on saanud positiivse kogemuse osaliseks, teevad ka edaspidi julgemalt e-oste. Ka Kantar Emori andmetel ostab 16 protsenti nüüd e-poodidest varasemast rohkem.

Suletud piirid avasid võimalusi kohalikele äridele

Eriolukorra ajal suletud piirid ja pikk tarneaeg tegid heas mõttes teene kohalikele äridele – kõik, mida enne sai tellida Hiinast, tuli tellida lähemalt. See andis tuule tiibadesse neile kohalikele äridele, millel oli valmisolek tegutseda – nädalatega, kui mitte päevadega tekkisid uued veebipoed, olemasolevaid e-lahendusi arendati kasutajasõbralikumaks ja turundustegevused koliti e-kanalitesse.

Võitjateks olid just nimelt paindlikud ettevõtted, mis olid valmis oma senist tegutsemisviisi kohandama. Nii sai Maksekeskus eriolukorra aegu igal nädalal vähemalt sada pöördumist ettevõtetelt, mis soovisid liidestada oma ärile e-makselahendusi.

Kui vaadata e-ostlemise kasvu kaubagruppide lõikes, siis suure kasvu tegi elektroonika veebiostjaskond (+83 protsenti), millele andis erilise hoo kodudesse kolinud kool ja töötegemine, milleks oli vaja erinevaid tehnikaseadmeid.

Kantar Emori ostukäitumise eksperdi Kersten Jõgi sõnul peegeldab elektroonikakaupade ostukohtade eelistus hästi üldist tendentsi, mil eriolukorras oli välisriikidest kaupade tellimine häiritud ning globaalsed gigandid kaotasid kliente kohalikele e-poodidele.

Elektroonikakaupade puhul on kõige eelistatumad e-poed 1a ja Euronics, suurim kukkuja on senine lemmik AliExpress. Kaubagruppidest näitas Kantar Emori andmetel aasta lõikes suurimat kasvu ravimite e-ostjaskond, mis on mullusest suisa 2,7 korda suurem. Kasvutempolt järgnevad toidu- ja aiakaubad, mõlema ostjaskond on laienenud ligi kaks korda.

Ühe suure ostu asemel tehakse mitu väikest

Möödunud kevad muutis mõnevõrra ka e-ostukäitumist – kui varasemalt tehti ühe korraga veebikaubamajast suuremas väärtuses ost, siis nüüd osteldakse vastavalt vajadusele, kasvõi iga päev. Trendi on kindlasti toetanud mitmete veebipoodide pakutav tasuta ja kiire tarne (ja muidu e-poest ostes 14-päevane tagastusvõimalus), mis julgustab e-oste tegema.

Tõusujoont kinnitab ka saadetud pakkide maht, mis kasvas käibekasvust proportsionaalselt enam. Näiteks aprillis, mis on üks suurema mahuga kuu iga aasta, saadeti pakiautomaatidesse Eestis 1,9 miljonit pakki. See on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes pea miljonit pakki rohkem ja see omakorda osutus pakivedajatele tõsiseks väljakutseks.

Ka maikuu tulemused näitasid jätkuvalt kasvutrendi, kui vaid Eesti siseste pakiautomaatidesse saadetud pakkide arv jõudis pea miljonini (980 000 pakki), mis on aasta varasemaga võrreldes 194 protsenti ja 505 000 pakki rohkem.

Lisaks tasub mainida, et viimastel kuudel on kasvanud just suuremahuliste toodete tellimuste hulk – olgu selleks siis mööbel või klaver või jalgratas. See näitab, et inimesed ostavad e-poodidest aina enam tooteid, mis küll pakiautomaati ei mahu, kuid mille kuller mugavalt koju ära toob.