Kuressaare haigla ravi kohta kaebusi tulnud ei ole ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1587730260000 | amCalendar}}
Foto: Margus Muld/ERR

Kuigi siit-sealt on kostunud signaale selle kohta, et Kuressaare haigla koroonapatsiendid pole rahul oma ravimisega, pole haigekassale ühtki ravikaebust tehtud, kinnitab haigekassa juhatuse liige Maivi Parv. Läbiviidav audit võtab aluseks üksnes tõestatavad kriteeriumid.

Kuressaare haiglast alustatav audit tutvub ravidokumentidega, et hinnata koroonapatsientide ravikvaliteeti ning võrdleb ravi vastavust meditsiinistaabi juhendile, haigla enda koostatud ravijuhendile ja viimastele teadusartiklitele.

Haigekassa auditeerimistöörühma kuulub kuus inimest: kaks Põhja meditsiinistaabist, kaks Lõuna meditsiinistaabist ja kaks infektsioonhaiguste seltsist. Ravidokumentidega teevad tööd haigekassa usaldusarstid.

Parve sõnul saab auditi aluseks võtta vaid tuvastatavad asjaolud.

"Väidetavalt on üks signaal ka, et patsiendid haiglas pole rahul, aga haigekassale pole laekunud ühtki kaebust ei ambulatoorse ega statsionaarse ravi kohta. Ülesanne on hinnata ravikvaliteeti, kuidas on käsitletud positiivset koroonapatsienti haiglas ravides. Otsime neutraalsust, tahame objektiivset tulemust saada," ütles Parv.

Kuressaare haigla auditi tulemused võivad selguda umbes kuu aja pärast.

Palju auditeid tulekul

Kuna koroonaviirus on toonud mitmeid muudatusi ja lisakulusid nii haiglatele, perearstidele kui ka hambaarstidele, viib haigekassa läbi mitmeid analüüse ja kontrolle, et selgitada raviraha kasutuse otstarbekust ning ravijuhistest kinnipidamist.

"Alustame Kuressaares, kuna seal on ka arvestatav haiguslugude arv all. Paralleelselt või järgmisena teeme seda järgmistes haiglates, kus on olnud koroonapositiivseid," ütles Parv.

Auditi lõppjärguna võetakse luubi alla perearstide tegevus koroonapatsientidega. Juhuvalimi alusel hinnatakse vastavust ravijuhistele ja kokkulepitud kriteeriumitele.

"Misiganes on need tulemused, saame siis kinnitust, et ongi kas hästi ravitud või siis on olnud puudujäägid. Auditi järeldus ei puuduta ühte konkreetset haiglat, see on õppetunniks kogu süsteemile. Me oleme täna eriolukorras, kus esimesest päevast alates pidid kõik osapooled väga kiiresti otsuseid langetama, et süsteem toimiks," ütles Parv.

Üle vaadatakse raviasutuste töökorraldus, tasustamissüsteem, erinevad juhendid ja juhised, et aru saada, kas need toimisid või miks ei toiminud.

"Me läheme eriolukorrast lähtumist auditeerima, aluseks vastavuskokkulepped. Kui tuleb täpsustavaid küsimusi, tahame auditit võib-olla ka laiendada. Peame aravestama, et seal on töötempo olnud tavapärasest kolm korda intensiivsem. Auditi tulemused on kõik sisendiks edaspidiseks, mida iganes me peame teistmoodi tegema, muutma," ütles Parv.

Samuti on alustatud analüüsiga, mille eesmärgiks on plaanilise ravi ehk eriarstide vastuvõtu lõpetamise tagajärjed.

"Haigekassa analüüsib, kas plaanilise ravi peatamine suurendas teatud ägedate haigustega, nagu näiteks infarkt või insult, patsientide hospitaliseerimist," selgitas ta.

Alusetuid haiguslehti välja ei maksta

Samuti kontrollitakse haiguslehtede väljaandmise põhjendatust, selleks vaadatakse sisse ravidokumentidesse. Kuna eriolukorraks loodi võimalus inimestel ise haiguslehti avada, peab audit andma selguse ka selles, kui paljud neist põhjendamata olid. Iga ise alustatud haiguslehe peab kinnitama ka perearst - kui ta seda ei tee, siis haigekassa haigusrahasid välja ei maksa.

"Me püüame minna läbi filtrite. Näiteks vaatame, kas mingi tööandja töötajad on võtnud kordades rohkem haiguslehti kui teised. Võib-olla ka see, et on võetud lühikesed lehed ja üks on võtnud selle aja jooksul juba rohkem kui kaks lehte näiteks. Vaatame, et kui ta on haiguslehel, siis kas talle on väljastatud mingit retsepti või on tal olnud kokkupuude mingi eriarstiga," loetleb Parv võimalusi pettusi kindlaks teha.

Kui palju võib olla alusetult alustatud haiguslehti, peaks selguma mõne nädala pärast.

"Pole õrna aimugi, palju sealt välja sõelub," tunnistab ta.

Samuti uurib haigekassa, kas kõik kaugkonsultatsioonidena kirja läinud ehk tasustamist ootavad juhud ikka olid raviotstarbelised või olid need kohati ka vaid administratiivsed telefonikõned, et patsiendile uus vastuvõtuaeg määrata. Sellisel juhul need kaugvisiitidena kirja ei lähe ja perearst tasu ei saa.

Perearstikeskustel kasvasid kulud seoses isikukaitsevahendite ja viirusepatsientide vastuvõtmiseks vajalike ümberehitustega.

"Siin on haigekassal plaan vaadata referentsasutuste andmeid ja vastavust tegelikele kuludele. Hetkel maksame perearstidele baasraha tavapärasest kõrgema koefitsiendiga, mille eesmärk on, et perearstid saaksid viirusega seotud lisakulude eest tasutud," selgitas Parv.

Kuna viiruse tõttu suleti mitmed hambakliinikud, osutasid kokkulepitud kliinikud vaid vältimatut ravi, millega kaasnes samuti tavaolukorrast tunduvalt suurem isikukaitsevahendite kulu. Ka sel puhul soovib haigekassa kulu põhjendatud dokumentide alusel hüvitada.

"Meie eesmärk on ühest küljest hüvitada raviasutustele viiruse tõttu tekkinud kulud, kuid seda reaalseid kulusid arvestades. Lisaks peame ravikindlustuse korraldajana tagama, et patsientide ravi on sõltumata raviasutusest kvaliteetne ja inimene saab igal pool ühesugust abi. Et süsteem toimiks, oleme pidanud eriolukorras kiiresti tegutsema, võtame seda kui olulist õppetundi, " ütles Parv. 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: