Kuressaare haigla audit kukkus läbi, haigekassa tellib uue ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Margus Muld/ERR

Pool aastat tagasi hakkas haigekassa uurima koroonapatsientide ravi Kuressaare haiglas, nüüd tunnistab haigekassa, et loodetud ülevaadet ravikvaliteedist ei saadud ja plaanis on tellida uus kliiniline audit.

Aprilli lõpus sai Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane haigekassalt teate, et hakatakse kontrollima koroonapatsientide ravi. Haigekassa auditi eesmärk oli hinnata koroonapatsientide ravikvaliteeti, võrrelda ravi vastavust meditsiinistaabi ja haigla enda koostatud ravijuhendile ning viimastele teadusartiklitele.

"Tuleb tunnistada, et me kõiki järeldusi kätte ei saanud. Me oleme väga hästi saanud kaardistada, kes see patsient seal oli, mis oli selle patsiendi profiil, mida selle patsiendiga tehti, aga hinnangut ravikvaliteedile, kas see kvaliteet oli seal hea või väga hea, seda töörühm ütles, et ei oska sellise meetodiga anda," kommenteeris haigekassa juhatuse liige Maivi Parv "Aktuaalsele kaamerale".

Et saada toimunust kiire ülevaade, uurisid Saaremaa ravi haigekassa usaldusarstid, kel, nagu hiljem selgus, jäi ravikvaliteedi hindamiseks puudu pädevusest. Seetõttu on haigekassa otsustanud tellida nakkushaiguste arstide liidult uue kliinilise auditi, mis lisaks Kuressaare haiglale võtaks luubi alla ka teiste koroonapatsiente ravinud haiglate ravikvaliteedi.

Värskelt valminud auditist selgub, et 62 protsendi haigete ravimisel kasutati malaariaravimi hüdroksüklorokviini ehk plaqveniili ja iga kolmandat Kuressaares ravil olnud koroonahaiget raviti C-vitamiiniga. Just malaariaravimi ja C-vitamiini kasutamine tekitasidki kevadel kõige enam küsitmusi.

"Põhierinevus oli selles, et meie ravijuhend nägi ette, nagu Prantsusmaa teadlase artikkel oli, et plaqveniili anti kümme päeva. Kui tuli aprillis Eesti ravijuhis, siis seal oli neli-viis päeva. Seda me oleme ka muutnud. Enamik haigeid sai viis päeva," kommenteeris Edward Laane.

Malaariaravimi kasulikkuse kohta pole dr Arkadi Popovi sõnul siiani selgust, sest kaks seda kasutuks pidanud uuringut kutsuti tagasi, samas näitas hiljuti Belgias tehtud uuring, et teatud määral see siiski suremust vähendab. Lähiajal uuendatakse Popovi sõnul ka senised COVID-19 ravijuhendid.

"Sellist võluravimit kahjuks ei ole otseselt. On olemas kaks suhteliselt kindlat preparaati, mida me kasutame, see on remdesiviir ja see on ka dexamethasoon väikestes annustes. Aga ka nendel on teatud piirangud olemas," ütles terviseameti meditsiinistaabi juht Popov.

Kuna Eestis on juba üle kolmandiku haigetest vanuses 50+, vajab ilmselt juba lähiajal enam inimesi haiglaravi.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: