Kuidas kogutakse infot?

WHO-s on 193 liikmesriiki. Me kogume regulaarselt liikmesriikidelt andmeid eri valdkondadest eri mehhanismide kaudu. Kui me räägimekoroonaviirusest, siis selleks on meil õiguslik dokument, mis on tervise ohutuse raamdokumendiks kõikidele liikmesriikidele, see on rahvusvahelise tervise eeskirjad.

Õppides SARSi pandeemia kogemusest, sai see 2005. aastal uuendatud ja seal on selge mehhanism Lisaks sellele, et peavad olema reageerimisvõimekus ja valmidus, peavad liikmesriigid WHOle andma teada sellistest juhtudest, mis on võimalikuks ohuks rahvatervisele ja võimalikule levikule teistesse riikidesse.

Selleks on meil loodud rahvusvaheliste tervise eeskirja kontaktpunktid ja iga riik on määranud oma esindaja sellesse võrgustikku. Selle kaudu käib ka meie igapäevane infovahetus.

Lisaks sellele võrgustikule kogub WHO infot avaandmetest ise, jälgib olukorda – kas on eriskummalisi juhtumeid maailmas ja vastavaid mehhanisme kasutades küsimuse kinnitusi liikmesriikidelt.

Kas Hiina on andnud täpset infot koroonaviiruse leviku kohta?

Kuigi rahvusvahelised terviseeskirjad on kohustuslikud kõikidele riikidele, siis nende rakendamine põhineb riikide vastutusel ja rahvusvahelisel solidaarsusel. WHO kasutuses on diplomaatilised pehmed meetmed, kuidas riikidega koostööd tõhustada ja aidata nõudeid täita. Oleme praegu keset pandeemiat ja olukord muutub iga päevaga ja tuleb informatsiooni.

Hetkel näeme, et tuleb keskenduda sellele, et pandeemia saada kontrolli alla ja vältida viirusevastase võitluse politiseerimist – eeskätt tuleb tagada koostöö eri riikide vahel.

Oluline on mõista, et riigid on erinevad ja peame leidma võimaluse koos töötada nende kõikidega.

WarOntheRocks väidab, et tegelikult tuleks Hiinalt nõuda kahjutasu viiruse kohta info varjamise eest. Kas WHO peaks ja saab üldse Hiinat karistada, kuna varjas informatsiooni?

Praegu puudub WHO-l mandaat, et saaks liikmesriike vastutusele võtta. Praegu on rõhk sellel, et peame vältima politiseeritust ja töötama selle nimel, et saaks viirus kontrolli alla.

Kas see, et Hiina või mõni teine liikmesriik jätab info edastamata, on õigustatud ja sellega tegeletakse millalgi hiljem?

Ei ole õigustatud. Töötame eri tasandite, peakontori, regionaalkontori kui ka WHO Hiina esinduse kaudu Hiina valitsusega igapäevaselt, et nende kaudu saada infot ja samamoodi ka Hiina teadlastelt, et saada viirusega efektiivselt toimetada. Juhime tähelepanu, et veebruari lõpus käis rahvusvaheline meeskond Hiinas, kelle töö alusel valmis väga põhjalik aruanne, mis on kõigile kättesaadav.

Vaatate kurva pilguga, et Hiina laseb oma meedias kõlada väidetel, et koroonaviirus on pärit USA-st, mis on USA tekitatud Wuhanis?

Sellele ei oska täpselt vastata. See info puudub. Me ei tolereeri seda, kuid sellistel infol lastakse levida. WHO tegutseb iga päev eri partneritega selle nimel, et infodeemiat takistada ning jagada eri infokanalite kaudu üldsusele, riikidele ja ka partmeritele õiget ja teaduspõhist informatsiooni. Oleme võtnud kindla suuna, et vältida olukorda, kus jagatakse valeinfot.

Kui palju Hiina infot jagab? Kas ollakse väga koostööaltid, aga pigem nii, et viiruse kohta palju infot teaduslikult ei anta?

Hiina teavitas esimestest juhtudest 31. detsembril ja pärast seda oli tihedalt kohtumisi eri tasanditel info jagamiseks ja missioonide korraldamiseks, Et see infovahetus on igapäevane, saime tänu sellele suhteliselt kiiresti genoomijärjestuse teada ja kogu maailmas on kiirendatud teadus- ja arendustööd, et saada võimalikult täpseid ja kiiremaid teste ja vaktsiine ning diagnostikat.

Me igapäevaselt tegutseme rahvusvaheliste partnerite ja erasektoriga selle nimel, et kõik riigid saaksid võimalikult kiiresti kätte tõhusad ja laialdaselt kasutatavad diagnostikumid ja paremad ravimid.

Kui kaugel ollakse ravimist? Optimistlik prognoos?

Raske öelda ja raske leida, kes oskaks ennustada. Kui praegu on käimas 40 diagnostikumi ja 60 vaktsiini katsetused, siis väga raske on ennustada, milline neist võiks läbimurde saavutada ja muutuda riikidele kättesaadavaks.

Rääkisite rahvusvahelisest koostööst, et leida ravimeid. Kas rahvusvahelisse koostöösse on kaasatud Taiwan? Neil on 400 tuvastatud nakatunut, nende meetmed on erinevad lääneriikide ja Hiina omast. Kui palju te koostööd vahendate?

Taiwan ei ole WHO liikmesriik, aga kinnitan, et teeme koostööd Taiwani ekspertide ja võimudega ja mitmed eksperdid on käinud mitmetel eri üritustel ja seminaridel. Oleme nõus sellega, et oluline on õppida nende kogemusest ja tagada ühendus ja info liikumine, ka nendel on määratud kontaktpunkt vastavalt eeskirjadele. Tegutseme ka sellel rindel.

USA president ähvardas vähendada WHO rahastust, tõsi, hiljem parandas end ja ütles, et kaalub seda. Kas nende rahastuse lõppemine mõjutaks WHO tööd?

Nagu ütles WHO peadirektor, kui meil on solidaarsus, siis ressursid ei ole probleem. Praegu tuleb keskenduda, (et viirus) kontrolli alla saada ja jätame poliitika karantiini. Tõsi, USA panus on WHO eelarvesse märkimisväärne. Ulatus kahel eelmisel aastal 15 protsendini.

Kui vaadata WHO veebilehelt, kus on välja toodud, kuhu eri annetused investeeritud on, siis näeme, et kõige suurem osa on suunatud haavatavatele riikidele Lähis-Idas ja Aafrikas ja sealsele nakkushaiguste vastasele võitlusele ja nõrkade tervishoiusüsteemi toetamisele. See on see osa, kuhu USA panus on suunatud varasemalt. Samas on ka teised riigid tulnud välja üleskutsetega suurematele solidaarsusele. Eile teatas London, et suurendab rahastust ÜRO-le, sealhulgas WHO-le 65 miljoni naelani.

Samuti pean tänama Eesti valitsust toetuse eest. Selline rahvusvaheline tugi on toeks ja peame tugevdama globaalset ühisrinnet ja ei jäta kordamast, et poliitikat ei tohi mängu tuua.