Hiina luure huvi Eesti vastu on kasvanud
Kaitsepolitsei teatel tunnevad Venemaa kõrval Eesti vastu huvi mitme teisegi riigi eriteenistused, kõige olulisemana tuuakse värskes aastaraamatus välja Hiina Rahvavabariigi eriteenistuste huvi.
"Hiina puhul tundsime esmalt mõningast luurehuvi kasvu pärast Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Huvi on kestnud tänaseni ning Hiina luuretegevus on intensiivistunud," märgitakse aastaraamatus.
Hiina kui suurriigi jaoks on olulised otsused globaalsetes küsimustes, olgu selleks Arktika, kliima või kaubandus. Hiina luureteenistused tunnevad huvi Eesti vastu seoses meie kuulumisega rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, kuid mitte ainult.
"Eesti geograafiline asukoht transiidiriigina ida ja lääne vahel ning samuti parajasti plaanimis- või arendusfaasis olevad taristuprojektid on Hiina jaoks samaväärselt huvitavad. Arvestades Hiina riigi poliitikat, kus kõik suuremahulised investeeringud, ka n-ö erainvesteeringud, on kommunistliku partei kooskõlastatud, tähendavad investeeringud Eestisse Hiina poliitilise huvi realiseerimist."
Samuti muudab Kapo andmetel Eestit Hiina luurele 2020. aasta algusest alates olulisemaks kuulumine ÜRO Julgeolekunõukokku.
"Kuid Hiina luureteenistused ei ole Venemaa kõrval ainsad, kes Eesti suunal tegutsevad. Paratamatult peame üleilmastuvas maailmas tulevikuski tegelema mitmesuguste luureohtudega, mis esmapilgul võivad meile tunduda kauged."
Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu tõi Hiina huvi kasvu näitena välja Rail Balticu rajamise, mis on sattunud Hiina huvi alla seoses nende siiditee projektiga.
Ka Eesti välisluureamet hoiatas oma avalikus aastaraportis Hiina mõju kasvu, investeeringute, tehnoloogilise sõltuvuse ja lobistide eest. Hiinal on Eesti-suguses väikeriigis kergem sõltuvust tekitada ning hiljem survet avaldada, leiab Eesti välisluure.
Hiina suursaatkond Eestis tegi selle peale avalduse, milles kritiseeris teravalt välisluureameti aastaraporti Hiinat puudutavat osa ja nõudis "valede väljenduste korrigeerimist".
Lisaks Venemaale ja Hiinale tõi kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu välja Iraani, kes pani eelmisel aastal Tartu Ülikooli vastu toime küberründe, kuid ülikooli IT-süsteemid olid tugevad ja rünnak suudeti eos blokeerida.
"Ehk ei maksa arvata, et rünnakute taga võib olla ainult Venemaa, võivad olla ka teised riigid," ütles Sinisalu, kuid ei soovinud täpsustada, kes peale Iraani veel on Eesti suhtes aktiivsust üles näidanud. "Ütleme nii, et need pole Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigid, vaid kolmandad riigid."
Kaitsepolitsei aastaraamat täismahus
Toimetaja: Urmet Kook