Eesti annab WHO-le täiendavalt 100 000 eurot ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti annab Maailma Terviseorgaisatsioonile (WHO) täiendavalt 100 000 eurot koroonakriisiga võitlemiseks arengumaades.

"Eesti annab 100 000 eurot ülemaailmsesse korjandusse, aga see pole mõeldud mitte WHO püsitegevuse kuludeks, vaid arengumaadele, et neis viirus kontrolli alla saada," ütles välisminister Urmas Reinsalu esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund".

Tema sõnul ei ole Eesti valitsus arutanud seda, kas peaks WHO eelarvesse panustama täiendavalt ka seoses sellega, et Ameerika Ühendriikide president Donald Trump otsustas katkestada USA maksed WHO eelarvesse. "Mõned Euroopa Liidu maad on lubanud USA panuse kompenseerimiseks suurendada oma makseid, aga Eesti valitsus pole seda seni arutanud," ütles Reinsalu.

Välisminister leidis, et WHO tegutsemist koroonakriisis tuleb analüüsida, kuid see ei tähenda, et organisatsioonile tuleks hakata alternatiivi otsima.

"Ma kindasti pole seda meelt, et WHO-le peaks leidma alternatiivi. Küsimus on selles, kui tõhusalt see toimib. Inimkond väärib tõde selles küsimuses ja teiseks on vaja, et saame rahvusvahelises kogukonnas edaspidi tõhusamalt tegutseda," ütles Reinsalu.

Välisminstri sõnul plaanib Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena, kui ta mais selle eesistuja on, tõstatada koroonaviiruse ja julgeoleku seoste teema.

Näiteks ei lasta separatistlikusse Ida-Ukrainasse praegu kooronanakkuse ohule viidates OSCE missiooni, viitas välisminister.

Rääkides välisministeeriumi kuludest seoses koroonapandeemiaga, ütles Reinsalu, et need on suurenenud võib-olla paarisaja tuhande euro võrra, seda näiteks ööpäevaringset konsulaarabi andnud töötajatele lisatasu makstes. Aga samas on kulud ka vähenenud seoses välislähetuste ärajäämisega, lisas ta.

Eesti vastustab EL-i ühisvõlga

Välisminister kinnitas ka Eesti senist positsiooni Euroop Liidu ühise võla võtmises niinimetatud koroonavõlakirjade kaudu.

"Kas Eesti peaks oma põhimõttelisest seisukohast võlakirjade osas loobuma? Ei ma arvan, et ei peaks loobuma. Aga küll leitakse ka euroala riikide seas väärikas dialoogis lahendus," rääkis Reinsalu. "Aga ega vastutustundele suurt alternatiivi ei ole. Samas peab ka euroala säilima. Põhjata kübarana ei saa ka seda süsteemi ette kujutada - keegi peab ikkagi need asjad kinni maksma - on see ühe või kahe inimpõlve perspektiivis," tõdes ta.

Reinsalu hinnangul ei tasuks praegust vastasseisu EL-i põhja- ja lõunapoolsete riikide vahel üle dramatiseerida. "Eks Euroopas neid vastasseise, mis puudutavad raha, on olnud ka varem, kuigi praegune oma tunnete intensiivsusega on üks kõrgemaid. Eks riikide majanduspoliitiline filosoofia on olnud erinev olenemata, mis parteid seal parajasti võimul. Euroala areng on olnud üks pidev kriis, sel ajal otsuseid tehtud," tõdes ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: