Majanduse taaskäivitamise fondi arutatakse koos Euroopa Liidu pikaajalise eelarvega. See on mõeldud eelarve osana ja suunatud eelkõige investeeringutele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Komisjon peaks tegema mai algul konkreetsed ettepanekud fondi ülesehituse kohta.

"Küsimus on selles, kas taastumise fond sisaldab lisaks laenudele ka otsetoetusi. Võib olla ettevaatlikult optimistlik, et sellele kompromissile jõutakse, sest täna ju kõik saavad aru, et kuigi me oleme selles võitluses koos, siis raskused ja mõjud on riikides väga erinevad," ütles Euroopa Komisjoni esinduse juht Eestis Keit Kasemets.

Otsetoetusi nõuavad eelkõige raskemas olukorras Lõuna-Euroopa riigid, kelle laenukoormus niigi suur. Fondi võidakse rahastada riikide garanteeritud laenudega või riikide osamaksete kaudu liidu eelarvesse.

"Üks variant on, et see on üks eelarve osa ja selle rahastamine toimubki läbi iga-aastaste panuste Euroopa Liidu eelarvesse, lihtsalt see panus saab olema siis suurem kui täna," selgitas rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juht Andres Kuningas.

Kasemetsa hinnangul on ka Eestil lootust toetust saada. "Kahtlemata on meil võimalik investeeringuteks nendest lisavahenditest toetust saada," kinnitas Kasemets.

"See lepitakse fondi rajamisel kokku, kuidas ja kes. Ma eeldan, et siin keskne roll saab olema Euroopa Komisjonil, see tagaks õigluse vahendite jagamisel," ütles Kuningas.

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel on aga Eesti abilootuse suhtes umbusklik.

"Mul on küll kahtlus, et see konkreetne meede kipub aitama neid, kelle majanduse olukord on kõige keerulisem. Hetkel, arvestades seda, et Eesti on suhteliselt odavalt võimeline kaasama laenuressurssi ja see laen, mida Eesti kaasab, ei ole maailma kontekstis eriti suur, siis selle konkreetse meetme peamised kasusaajad on ikkagi Lõuna-Euroopa riigid," selgitas Koppel.