Valitsus kiitis heaks lisaeelarvega raha jagamise põhimõtted ja sihtrühmad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Valitsus istungit pidamas
Valitsus istungit pidamas Autor/allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsuse liikmed kiitsid reedesel kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heaks riigi 2020. aasta lisaeelarvega seotud meetmed. Arutuse all olid lisaeelarvega ettenähtud raha jaotuse põhimõtted, sihtrühmad, meetmete ulatus ja üldisem kord.

Heakskiidetud toetusmeetmete rakendamiseks on täiendavalt vaja vastu võtta valdkondade kaupa ministrite määrused, mis näevad täpsemalt ette rahajaotuse korralduse, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse kohaselt tuleb ministrite määrused enne vastuvõtmist heaks kiita valitsuse istungil, mis on plaanis esmaspäeval.

"Valitsuse põhimõttelise toetuse saanud meetmete eesmärk on leevendada majandusšokki ning toetada meie tööinimesi, ettevõtjaid ja majandussektoreid igas ettevõtlusvaldkonnas, nende suurusest sõltumata. Riigi kriisimeetmed on suunatud sellele, et me väljuksime praegusest majanduslangusest võimalikult väheste kahjudega ja nii kiiresti kui võimalik," ütles peaminister Jüri Ratas.

Valitsuse liikmed kiitsid põhimõtteliselt heaks alljärgnevad meetmed

Haridus- ja noortevaldkonnale suunatud toetused

Eesmärk on toetada haridus- ja noortevaldkonnas tegutsevaid eraüldhariduskoole, eranoorsootööd ja -huviharidust, eralasteaedasid ja eralastehoidusid. Lisaks toetatakse keskkonnahariduskeskuseid.

Sihtrühm: eralasteasutused ja -koolid, -huvikoolid ja erahuvihariduse pakkujad; keskkonnahariduskeskused.

Toetuse kogumaht: 15 miljonit eurot ning lisaks 150 000 eurot keskkonnahariduskeskustele

Kultuuri- ja spordivaldkonna toetused

Eesmärk on valdkondlike organisatsioonide jätkusuutlikkuse nimel osaliselt kompenseerida ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulusid ja möödapääsmatuid püsikulusid.

Sihtrühm: kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevad riiklikud, munitsipaal- ja erasektori asutused ning organisatsioonid, näiteks loomeliidud, teatrid, muuseumid, näitusasutused. Samuti kultuuri, loomingu ja spordiga professionaalselt tegelevad inimesed, nagu vabakutselised loovisikud, laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajad, treenerid jne.

Toetuse kogumaht: 25 miljonit eurot

Maamajandussektori toetused

Eesmärk on leevendada maaettevõtete ootamatut likviidsusnappust laenude ja laenukäenduste abil. Põllumajandusmaa kapitalirendiga soovitakse parandada põllumaa omanike ligipääsu täiendavatele rahalistele vahenditele ning see meede jääb püsima ka pärast kriisi.

Põllumajandustootja asendamise toetuse eelarvet suurendatakse poole miljoni võrra, et tagada lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatajatele asendusteenuse pakkumine COVID-19 tingimustes töölt eemalejäämise tõttu. Eesmärk on tagada toidu tootmise jätkumine ja seeläbi Eestis toiduvarustuskindlus.

Sihtrühm: bio- ja maamajandusettevõtted sõltuvalt meetmetest. Näiteks põllumajanduse esmatootjad; põllumajandustoodete töötlejad ja/või turustajad; kalanduses, toiduainetööstuses, maamajanduses (sh majutuses ja toitlustuses ehk maaturismis) tegelevad ettevõtjad; hoiu-laenuühistud, kes kuuluvad Eesti Hoiu-Laenuühistute Liitu; nimetatud valdkondade sihtasutused ja mittetulundusühingud. Põllumajandustootja asendamise toetus on suunatud taime- ja loomakasvatajatele.

Toetusmeetmete kogumaht: 200,5 miljonit eurot

Majandusmeetmed

Kriisis enim kannatada saanud ettevõtjatele suunatud toetusmeetmete pakett

Eesmärk on toetada turismisektori ettevõtjaid ning mikro- ja väikeettevõtjaid, et leevendada ettevõtjate majanduslikke raskusi ning tõsta nende võimekust kriisist kiiremini väljuda.

Toetuse kogumaht on 35 miljonit eurot, mida hakatakse rakendama läbi EAS-i.

Toetussummad jagunevad järgnevalt:

25 miljonit eurot majutus-, toitlustus- ja reisiettevõtjatele, turismiatraktsioonidele ning turismiteenuste pakkujatele, kes pakuvad külastajatele elamusteenuseid loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenuseid.

10 miljonit eurot mikro- ja väikeettevõtjatele, kes vajavad riigipoolset tuge oma äri vastavalt kriisimõjutustele ümber kujundada ning kriisist tulenevaid uusi võimalusi realiseerida.​

Elamumajanduse valdkonna meetmed

Eesmärk on leevendada kriisi mõju ehitussektorile, et olukord ehitusturul saaks hakata stabiliseeruma. Ehitussektor on oluline ja suure tööhõivega majandusvedur, mis aitab ka teisi sektoreid mõõnast välja, mistõttu peab töö ehitusobjektidel esimesel võimalusel taastuma.

Otsene sihtrühm on korteriühistud, väikeelamute omanikud ja kohalikud omavalitsused, kelle tellimuste kaudu läheb raha ehitusfirmadele, ehituskonsultatsiooniettevõtetele, logistikafirmadele, ehitusmaterjalide tootjatele ja teistele ehitusega seotud ettevõtetele.

Meetme kogumaht on 105 miljonit eurot, mida hakatakse rakendama KredExi kaudu. Summa jaguneb järgnevalt:

73 miljonit korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetuseks

22 miljonit korterelamu rekonstrueerimise regionaallaenuks

5 miljonit lammutustoetuseks

5 miljonit eluasemekäenduste pakkumiseks.

COVID-19 toetusmeede riigiosaluste omandamiseks

Eesmärk on pakkuda majanduslikku kahju kannatanud ettevõtetele tuge, andes kriisiperioodist väljumiseks vajalikku lisakapitali ning võimaldades hiljem ettevõtetel osalused tagasi osta.

Sihtrühm: riigile olulist majanduslikku mõju omavad ettevõtted, suurimad tööjõumakse maksvad eksportijad.

Toetuse saaja otsustab valitsus iga kord eraldi ja meetme eraldatav summa on 300 miljonit eurot.

Täiendavalt on majanduse turgutamiseks ette nähtud ka Kredex-i ettevõtluslaenud ja laenukäendused.

Viimane miil

Eesmärk on toetada sideettevõtjaid püsiva sidevõrgu rajamisel. Samuti on ette nähtud lõpptarbija toetus kiire internetiga liitumisel.

Sihtrühm: toetust saab ettevõte, kes rajab ja hiljem opereerib rajatavat juurdepääsuvõrku alal, kus praegu kiiret internetti ei ole ning ei tuleks lähima kolme aasta jooksul. Lõpptarbija toetust saavad ettevõtted või inimesed, kes ühinevad uue taristuga.

Meetme kogumaht: 15 miljonit eurot.

Meetme rakendamiseks mõeldud ministri määrus on plaanitud välja töötada juunis.

Kohalikele omavalitsustele suunatud toetused

KOV-ide tulubaasi stabiliseerimise toetus

Eesmärk on kompenseerida kriisi mõjul ära langenud tulusid kohalikele omavalitsustele ning hüvitada erakorralisi kulusid. Näiteks on vähenenud KOV-ide sissetulekud tulumaksust, oluliselt vähenenud lasteaedade kohatasude maksmine jne. Samas on tekkinud kulutused desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite soetamiseks ja suurenenud sotsiaalkulud.

Toetuse maht on 30 miljonit eurot.

Kohalikele omavalitsustele eraldatav investeeringutoetus

Eesmärk on turgutada investeeringutega majanduslangust. Kohalik omavalitsus võib toetuse vahendeid kasutada uuteks investeeringuteks, remondikuludeks, lammutuskuludeks ja seonduvaks.

Toetuse maht: 70 miljonit eurot.

Kohaliku teehoiu toetus

Eesmärk on leevendada majanduslanguse mõjusid ning parandada kohalikke teid.

Toetuse maht: 30 miljonit eurot.

Usuliste ühenduste toetus

Eesmärk on toetada usulisi ühendusi, kelle tegevus on kriisi ajal tugevasti häiritud, kuid kes jätkavad inimestele nii hinge- kui sotsiaalabi osutamist. Eriolukorra piirangutest lähtuvalt on usuliste ühenduste tegevus ja omatulu teenimine oluliselt piiratud. Samal ajal on aga suurenenud inimeste pöördumine kirikute poole.

Sihtrühm: usulised ühendused.

Toetuse maht: 2 miljonit eurot.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: