Kiik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kriisist väljumise strateegias on pingereas varasemaks paigutatud need tegevused, mida ühiskond rohkem vajab.

"Võib-olla meelelahutuse poolel erinevad sellised tegevused, mis ei eelda vältimatut vajadust, on pigem pingerea tagapool selleks, et erinevate leevendustega me ei tekitaks olukorda, kus nakatunute trend hakkab taas tõusma ja meil tuleb võib-olla loobuda mõnest senisest tegevusest ja sellisest teenusest, mida me iga päev vajame," rääkis minister.

COVID-19 teadusnõukoja juhi professor Irja Lutsari sõnul pole koroonaviirus veega leviv haigus ning klooritatud basseinivett see viirus ei kannata.

"Need viirused, mis veega või basseinides leivivad, on teised viirused. Koroonaviirus ilmselt seda basseinivett, klooritatud basseinivett ei kannata nii, et selles mõttes basseinides viiruse leviku mõttes, nagu nad näiteks adenoviiruse korral on, seda ohtu siin ei ole," ütles Lutsar.

Ta märkis, et kui keegi läheks üksi või väga väikese seltskonnaga spaasse või basseini, siis poleks probleemi, kuid need kohad meelitavad kokku palju rahvast ja koroonaviirus on sotsiaalsete kontaktide viirus. Spaade juurde kuuluvad ka saunad ja ka seal võib viirus levida.

"Võib-olla soome saun, kus on 100+ kraadi, tapab viiruse ära, aga eriti need, kus on 40-kraadised, hästi niisked saunad, on ohtlikumad," lisas ta.

Basseinid ja spaad võivad uksed avada näiteks juuli lõpus või augustis. Kiik ütles, et ajakava järgi võiks leevendusmeetemete lõppfaas jõuda kätte umbes sellel ajal.

Kiige sõnul on mais fookuses kaubanduskeskused ja haridusvaldkond.

"Tõenäoliselt me räägime siin ka kirikute ja koguduste küsimusest. Mis puudutab juunit, siis me räägime väiksematest avalikest üritustest, räägime ka erinevatest sporditetevustest - pealtvaatajate piirangutega üritustest. Juuli ja augusti otsused tehake mai lõpus-juuni alguses lähtuvalt sellest, milline saab olema epidemioloogiline olukord," selgitas Kiik.