Viirusepuhang on Lätis poliitilise elu peaaegu seisma pannud
Koroonaviirus on Lätis poliitilise elu pea täiesti seisma pannud. Sotsioloogide sõnul 90 protsenti erakondadest praktiliselt ei tegutse, sest kogu aur läheb töösse viirusest jagusaamiseks.
Mõistetav, et viirus ja piirangud tekitavad rahva seas rahulolematust, kuid Läti küsitlused näitavad, et pessimismi on vähem kui mõne nädala eest ning rahvas on valitsuse tööga rahul ja mõistab seda, vahendas "Välisilm".
Läti juhtiv uuringufirma SKDS alustab täpsemat küsitlust mõne nädala pärast, kuid sotsioloogide hinnangul pole kriisiaja kommunikatsioonile kriisijuhtide ja rahva vahel midagi ette heita.
"Üks asi on koroonakriis, kuid teine on järjest süvenev majanduskriis. Paari nädala taguse olukorraga võrreldes ütleksin, et suurem osa Läti ühiskonnast on valitsuse tööga rohkem või vähem rahul. Nii sellega, mida on valitsus viiruse leviku ohjeldamiseks teinud kui ka valitsuse esitatud teabe suhtes. Ma ei mõtle ainult valitsust. Kui vaadata, kes on need inimesed, kes on kriisi ajal enam oma arvamust avaldanud, siis üks aktiivsemaid rahvaga suhtlejaid on olnud tervishoiuminister. Veel mõned kuud tagasi ei saanud ta nautida ühiskonnas suurt usaldust, kuid nüüd, koroonakriisi ajal, on tervishoiuministri populaarsus kasvanud," selgitas SKDS-i direktor, sotsioloog Arnis Kaktinš.
Eraldi tuleb vaadata majandust ja Läti sotsioloogid on võrrelnud ettevõtjate hinnanguid praegu ja eelmise suure kriisi ajal 2008. aastal.
"Kui vaatame, millised olid ettevõtjate seisukohad märtsi lõpul-aprilli algul, kui neid küsitlesime, siis polnud nad nii pessimistlikud kui eelmise suure kriisi ajal, ehkki väga lähedal sellele. Tulevikuperspektiiv oli aga ettevõtjate meelest mõne nädala eest sama tume kui kõige süngemad näitajad, mida kogusime eelmise kriisi ajal - 2008. aasta lõpul ja 2009. aastal," võrdles Kaktinš.
Välistööjõu vajaduse suhtes eelkõige põllumajanduses tundub uue majandusministri ja ettevõtjate vahel valitsevat üksmeel.
"Võõrtööliste teema on aktuaalne juba palju aastaid. Praegu peame vaatama pigem nende suunas, kes kaotasid töö inimeste liikumisega seotud teenindussfääris. Praegu peame toetama omasid, kes valmistavad tooteid kohapeal. Pole mingit vajadust tuua tööjõudu välismaalt sisse," sõnas majandusminister Janis Vitenbergs.
"Meie ettevõtjate taotlustes pole praegu näha selget nõudmist Kesk-Aasia riikidest pärit tööjõu järele," ütles Läti investeeringute ja arenguagentuuri direktor Kaspars Rožkalns.
Kriis on vähendanud või kohati isegi päris katkestanud poliitilise võitluse. Riia erakorralised valimised on edasi lükatud augusti lõppu.
"Koroonakriisi algusest alates poliitiline elu seisab. Kui väljenduda protsentides, siis 90 protsenti parteidest praegu aktiivselt ei tegutse," ütles Kaktinš.
Toimetaja: Merili Nael