Tallinn jätab välijõusaalid ja spordiväljakud suletuks eriolukorra lõpuni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Mana Kaasik

Laupäevast võimaldab valitsus omavalitsustel avada ka välijõusaalid ja spordiväljakud. Tallinna linnavalitsus hoiab need siiski suletuna vähemalt eriolukorra lõpuni, kuna ohutusnõuete tagamiseks puudub tööjõud.

Laupäevast võimaldab valitsus omavalitsustel avada ka välijõusaalid ja spordiväljakud. Tallinna linnavalitsus hoiab need siiski suletuna vähemalt eriolukorra lõpuni, kuna ohutusnõuete tagamiseks puudub tööjõud.

Välijõusaalides võib treenida, kui selle omanik või valdaja tagab jõusaali inventari desinfitseerimise pärast igat kasutuskorda, kuid mitte harvem kui iga nelja tunni järel. Samuti tuleb välijõusaalides kinni pidada 2+2 reeglist, mille järgi võib jõusaalis viibida üksi või kahekesi ning teiste inimestega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Liikumispiirang ei kehti koos treenivate perekondade kohta.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et linnal pole võimalik spordiväljakute desinfitseerimist tagada ning seetõttu välijõusaale ja spordiväljakuid ei avata.

"Meil on Tallinnas 55 jõulinnakut ja kui me peame lähtuma sellest korraldusest, et peale iga kasutuskorda tuleb trenažööre desinfitseerida, see tähendab seda, et iga linnaku juures peab seisma Tallinna ametnik ja seda tagama, see ei ole reaalne," ütles Kõlvart.

Kõlvarti sõnul peaks lisaks arvestama, et spordiga tegelevate inimeste vahel peab distants olema suurem kui kaks meetrit, sest nende hingamise maht ja intensiivsus on palju suurem. "Ei saa rääkida kahest meetrist. See pole adekvaatne," märkis Kõlvart.

Spordiklubile välitreening pigem kulu kui tulu

Laupäevast võivad ka spordiklubid trenne korraldada välitingimustes. Kuigi spordiklubidele tähendab see pigem lisakulu, nähakse selles võimalust hoida kliendibaasi.

Näiteks spordiklubi Myfitness kolib suure osa rühmatrennidest õue. Myfitnessi treeningute juht Eva Ottase sõnul saab see siiski suures osas olema heategevus.

"Number üks on meil see, et treener, kes juhendab, saaks oma teatud tasu kätte. Ühest küljest me ei saa võtta inimestelt megasuurt summat ja teisalt ei taha ka treener väga väikse tasu eest välja tulla," ütles Ottas.

Ka Audentese spordiklubi juhatuse liikme Priit Ilveri sõnul on välitreeningute korraldamine pigem kulu kui tulu. Nii polegi nad otsustanud, kas üldse neid korraldama hakata.

"Isegi kui me teeme treeningu üheksale inimesele, siis mis sa neilt võtad – kolm eurot. see on 27 (kokku) eurot. See on keskmine treeneri ühe tunni töötasu. Pluss see, et sa pead tagama kõik need tingimused. Kas leevendus annab meile mingisuguse võimaluse tulu teenida? Kindlasti vastus ei ole see, et tulu võiks teenida," rääkis Ilver.

Ilveri sõnul kaalutakse välitreeningutega alustamist vaid seetõttu, et klienti hoida tegevuses, hoida enda juures ja tavatingimustes temaga koostööd jätkata.

Omaette kuluallikas ongi ohutusnõuete tagamine. Treenida tohib vaid kümnekesi ja treeneritel tuleb edaspidi välitrennides jälgida, et treenijad üksteisest paari meetri kaugusel püsiksid.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: