Tallinnas avatakse 11. mail mänguväljakud, rannad 1. juunil

{{1588750620000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Tallinn hakkab kolmes etapis kaotama piiranguid, esimesena avatakse linna mängu- ja spordiväljakud ning staadionid. Teises etapis avatakse muu hulgas muuseumid ja loomaaia väliala, kolmandas etapis avaliku rannad.

11. maist hakatakse järk-järgult avama linnale kuuluvaid mängu- ja spordiväljakuid, ütles linnapea Mihhail Kõlvart kolmapäeval, ja lisas, et kuivõrd linnal on 330 mänguväljakut ja 55 jõulinnakut, ei saa neid avada korraga.

Kõigepealt avatakse väljakud, mis suletud lintidega, siis väljakud, mis suletud ajutiste aedadega. Järgmise nädala lõpuks peaksid kõik väljakud olema avatud.

Kõlvarti sõnul pestakse ja puhastatakse kõik väljakud enne avamist ja seetõttu ei tohiks minna väljakutele varem, kui neilt on lindid või aiad eemaldatud.

11. maist saab kasutada ka linna koolide ja spordibaaside staadione. Koolide staadionite kasutamine sõltub ka koolidest endast, kas nad on võimelised tagama ohutusnõuete ja reeglite täitmise ning desinfitseerimise. Staadionitel tuleb järgida vabariigi valitsuse kehtestatud piiranguid, näiteks kümne inimese piirarvu.

Sotsiaalasutustest teeb 11. mail esimesena uksed lahti Tallinna vaimse tervise keskus, kus hakatakse taas pakkuma rehabilitatsiooniteenust.

18. maist ehk teises etapis avatakse Tallinnas noortekeskused, perekonnaseisuamet, raamatukogude filiaalid, linnaarhiiv. Kalmistutel avatakse kabelid, Rahumäe ja Liiva kalmistul peieruumid.

Asutustest avavad 18. mail uksed botaanikaaed (pääseb piletiga ka siseruumidesse), loomaaia väliala, Iru hooldekodu (uute klientide vastuvõtt), Tallinna perekeskus, tugikeskus Juks, Tallinna sotsiaaltöö keskus, Suur-Sõjamäe päevakeskus.

19. mail avavad uksed linna muuseumid.

1. juunist ehk kolmandas etapis avatakse avalikud rannad, loomaaia siseruumid (sealhulgas kohvikud ja poed), eakate päevakeskused ja sotsiaalkeskused.

Kõlvarti sõnul jääb avalikes randades kehtima 2+2 reegel, kuid esialgu jääb segaseks selle tagamine. "Täna puudub meil ettekujutus, kuidas seda randades saab tagada. Meil on kuu aega, et jälgida olukorda ja ette valmistada tehniliselt normi jälgimist," märkis Kõlvart.

See, millal avatakse spordihallide saalid, ujulad, saunad, kultuurikeskused, sõltub vabariigi valitsuse otsustest.

Samuti pole veel otsustatud, mis saab linna õpilasmalevast ja suvelaagritest.

"Me ei saa Tallina poolt midagi konkreetset planeerida, kuid valitsus otsustab, mis on suvelaagrite tingimused ja millal neid saab avada. Suvelaagrite ja õpilasmalevate kohta tuleb eraldi otsus," ütles Kõlvart.

Vabariigi valitsuse otsust jäävad ootama ka lubatud üritustel osalejate piirarvud.

 

Koolid jäävad siiski distantsõppele

Kõlvarti sõnul kinnitati Tallinna haridusjuhtide kohtumisel, et õppeaasta lõpuni toimub Tallinna koolides distantsõpe. Vastavalt valitsuse otsusel saaks 18. maist koolimajades õppetööd küll korraldada, kuid Tallinn lubab seda teha vaid kas 1+1 ehk üks õpetaja-üks õpilane või viieliikmelise grupi vormis. Õpetajatel on isikukaitsevahendid kohustuslikud.

Kõlvart märkis kolmapäeval, et hariduselu piirangud on tsentraalsed, mis tähendab, et linnale kuuluvad koolid ei saa ise piiranguid lõdvendada.

Sama reegel kehtib ka huvikeskustes ja noortekeskuste siseruumides.

Ühistransport on kõigile tasuta mai lõpuni

Kõlvarti sõnul jätkuvad ka soodustused, mis on kehtestatud nii tallinlastele kui mittetallinlastele. Tasuta saavad Tallina ühistransporti kasutada kõik kuni mai lõpuni. Tallinlastest lapsevanemad ei pea lasteaiatasu maksma samuti mai lõpuni.

Kõlvart: kui olukord muutub, võime leevendused panna pausile

Kuivõrd Tallinna eriolukorra piirangute leevendamise kava on etapiviisiline, annab see linnale võimaluse olukorra muutumist jälgida ning vajadusel kavas muudatusi teha, ütles Kõlvart.

"Alustame järgmisest nädalast, et oleks võimalus täiendavalt analüüsida, kuidas viimased kaks nädalat mõjutasid praegust olukroda ja viiruse leviku aktiivsust. Juhul kui me näeme, et olukord hakkab muutuma negatiivses suunas, siis saame (aja)graafikut muuta või leevendusmeetmed panna pausi peale," ütles Kõlvart.

Linnapea sõnul peab valmis olema viirupuhangu teiseks laineks.

"Sõltumata sellest, kas oht on teoreetiline, peame oleme selleks valmis. Kui me räägime praegu leevendamisest, peame tegelema sellega, et ettevalmistame end teiseks laineks. See on võib-olla pessimistlik lähenemine, aga parem olla valmis, kui vajadus tekib, kui mitte valmis olla," lausus Kõlvart.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: