Märtsis kukkus kütuseaktsiisi ja käibemaksu laekumine rängalt
Märtsi maksulaekumised langesid 2019. aasta sama kuuga võrreldes 23 protsendi ehk 122 miljoni euro võrra. Langusesse panustas maksuameti andmeil enim kütuseaktsiis ja käibemaks, kumbki enam kui 50 miljoni euroga.
Sotsiaalmaksu, mida tasutakse inimeste tööjõult, laekumine langes aastases võrdluses 5,7 protsendi ehk 15 miljoni euro võrra.
Kütuseaktsiisi laekumine langes eelmise aasta märtsiga võrreldes 52,8 miljonit eurot ehk lausa 65,8 protsenti. Samas on kütuseaktsiisi laekumine olnud eelmise aasta tasemest allpool terve selle aasta alguse. Nii on esimeses kvartalis seda laekunud ligi 108 miljonit eurot vähem kui möödunud aasta samal perioodil.
Laekumise languse taga on rahandusministeeriumi andmetel suuresti möödunud aasta varumine.
"Kütuseaktsiisi puhul mõjutavad käesoleva aasta laekumisi eelmise aasta detsembris soetatud varud ning ühe kütuse varustamisega tegeleva ettevõtte majandustegevuse lõpetamine, kes müüs kõik oma varud ära," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.
"Selline varumine mõjutaks tavaolukorras nelja-viie kuu laekumisi. Tulenevalt aga eriolukorras seatud liikumispiirangutest pikeneb varude realiseerimine, kuna tarbimine langeb ning laekumised on kuni suve keskpaigani mõjutatud varudest," märkis Laos. "Lisaks varudele ja liikumispiirangutele väheneb selle aasta kütusetarbimine tulenevalt üleüldisest majandusolukorrast, mis on viinud peamiste kütuse tarbimist mõjutavate sektorite lisandväärtuse reaalkasvud langusesse."
"Positiivse poole pealt mõjutab tarbimist aktsiisimäära vähendamine diislikütusel 25 protsenti alates 1. maist. Väljatoodud indikaatorite koosmõjul väheneb ootuste kohaselt diislikütuse deklareerimine käesoleval aastal 11,8 protsenti ja bensiini deklareerimine 12 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Laekumine väheneb võrreldes eelmise aastaga 39 protsenti 392 miljonile eurole," rääkis Laos.
Käibemaksu laekumine vähenes märtsis aastases võrdluses 25,6 protsenti ehk 51,3 miljoni euro võrra. Laekumine oli veel jaanuaris aastataguse ajaga võrreldes kasvus, kuid muutus veebruaris languseks - siis küll vaid 7,7 protsendi ehk 13 miljoni euro tasemel.
Kokku eeldab rahandusministeerium, et sel aastal langeb käibemaksu laekumine eelmise aastaga võrreldes 224 miljoni euro võrra.
Langus tuleneb ootamatust eriolukorrast, kuna paljudes tegevusalades käesoleval ja järgnevatel kuudel ettevõtete käive langeb nii inimestele kui ka äridele kehtestatud piirangute tõttu.
"Samal ajal mõjutab oluliselt käibemaksu tasumist käibemaksuvõla kasv, mis on seotud osaliselt maksude ajatamisega-optimeerimisega kui ka ettevõtete reaalse likviidsusest tuleneva vajadusega. Seoses viirusepuhanguga väheneb majapidamiste tarbimisjulgus võrreldes varasemaga veelgi. Kahtlemata on langus kõige sügavam lähikuudel märtsis-aprillis-mais, mil eriolukord kestab," rääkis Laos.
Sotsiaalmaksu laekumine langes märtsis aastataguse ajaga võrreldes 5,7 protsenti ehk 15 miljonit eurot.
Kokku ootab rahandusministeerium sel aastal üheksaprotsendilist ehk 300 miljoni euro suurust sotsiaalmaksu laekumise langust. "Suurim langus toimub eeldatavalt aprillis, mida mõjutab oluliselt maksuvõlgade tasumise ajatamine," ütles Laos.
Huvitaval kombel kasvasid märtsis eelmise aasta sama kuuga võrreldes tubakaaktsiisi laekumine – 0,6 protsenti. Samas selle aasta esimesel kahel kuul oli laekumine aastases võrdluses jällegi madalam.
Rahandusministeerium põhjendab seda aasta algusest tõusnud aktsiisimäärade ja mentooliga sigarettide müügi lõppemisega.
Ka tubakatootjad on ministeeriumi sõnul märkinud, et mentooliga sigarette enam ei tellita ning vabasse ringlusesse lubatud kogused on vähenenud. "Tegemist on kalli tootega ning kaupmehed väldivad olukorda, kui selline toode jääb neile kätte või lattu seisma. Kui varem prognoosisime, et tarbijad võiksid ise mõningaid varusid soetada ning vähenemine toimub peale maid, siis aasta alguse statistika näitab, et minnakse üle uuele olukorrale ning mentooliga sigarettide deklareerimise vähenemine on alanud juba aasta algusest," rääkis Laos.
Summaarselt vähenes märtsi maksulaekumine 527,1 miljonilt eurolt möödunud aastal, selle aasta 405,4 miljonile eurole. See oleks siis 23,1 protsenti ehk 121,8 miljonit eurot.
Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt laekub käesoleval aastal makse koos edasiantavate maksudega 1,3 miljardit eurot vähem kui esialgu riigieelarves planeeritud ja lisaeelarve meetmetega koos suureneb langus 1,5 miljardi euroni, mis tähendab 15,5 protsenti kavandatust vähem. Käesoleva aasta laekumine jääb prognoosi kohaselt 11 protsenti ja ligi üks miljard eurot väiksemaks kui eelmisel aastal.
Toimetaja: Huko Aaspõllu