Komisjon otsustas täiendada meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu hädaolukorra seaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse regulatsiooniga.

Komisjoni esimees Tõnis Mölder (Keskerakond) ütles, et eesmärk on alates 18. maist minna riigis eriolukorrast üle hädaolukorrale. "Keskne juhtimine hädaolukorras jääb valitsusele. Eesmärk on, et hetkel kehtivad piirangud, mis aitavad meil COVID-19 viiruse leviku vastu võidelda, oleks võimalik rakendada ka hädaolukorras."

Mölder lisas, et eelnõu annab teatud õigusi terviseametile juhul, kui tegemist on nakkushaiguste epideemiaga. Ta tõi näiteks, et terviseamet saab oma käskkirjaga tõkestada nakkusohtlike inimeste liikumist ning vajadusel sulgeda koole ning laste- ja hoolekandeasutusi.

Komisjoni aseesimees Helmen Kütt (SDE) ütles, et opositsioon ei saanud seda eelnõu toetada, sest eelnevalt menetluses olnud eelnõu algne eesmärk ja sisu on täielikult muutunud ning selline menetluse käik ei vasta riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

"Sellest tulenevalt tegin ettepaneku, et sotsiaalkomisjon algataks ise eelnõu ja menetleks seda korrektselt," ütles Kütt. "Kahjuks hääletasid aga koalitsioonisaadikud selle korrektse menetluse pakkumise võimaluse lihtsalt maha."

Kütt lisas, et eelnõusse lisati juriidilistele isikutele senisest mitu korda suuremad trahvid karantiininõuete rikkumisel, mille kohta komisjonile selgitusi eelnõu tutvustamisel ei jagatud.

Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogu menetlusse 6. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Sotsiaalminister Tanel Kiik on öelnud, et seadusemuudatused loovad hädaolukordade juhtimisel suurema õigusselguse ja annavad valitsusele tõhusamad võimalused hädaolukorra juhtimiseks pärast eriolukorra lõppu.

"Selle konkreetse kriisi ajal oleme näinud, kus erinevatel juristidel on erinevad hinnangud, kellel on õigus üht või teist otsust teha. Kriisi ajal pole selliste vaidluste jaoks aega, nii et hea, kui on seaduses väga selgelt sõnastatud, mis on kellegi roll: kust algab Vabariigi Valitsuse roll, mis on terviseameti õigused, mis on hädaolukorra meditsiinijuhi õigused ja mis on olukorrad, kus Vabariigi Valitsus peaks sekkuma," kommenteeris Kiik.

Kiik lisas, et praegu tekivad eriolukorra juhi õigused siis, kui kuulutatakse välja eriolukord. "Valitsus on pandud sundseisu: kui ta soovib ise otsuseid langetada, on vaja eriolukord kehtestada ja sellele juht valida. Hädaolukord seda ei võimaldanud. Edaspidi ei tekiks vajadust või pooleldi kohustust kuulutada eriolukorda välja, vaid olukordadesse saab sekkuda ja lahendada hädaolukorra raames."

Praegu räägib nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus üksnes eriti ohtlikest nakkushaigustest, mille korral saab kasutada karantiini ja teisi piiranguid nagu COVID-19 puhul, kuid see uus haigus ei ole praegu eriti ohtlike nakkushaiguste nimekirjas. Seetõttu soovitakse lisada seadusesse ka mõiste uudne ohtlik nakkushaigus, mis võrdsustataks juba nimekirja kantud eriti ohtlike nakkushaigustega.

Mõiste on vajalik selleks, et uudse ohtliku nakkushaiguse puhul oleks selge, milliseid nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmeid võib selle puhul kohaldada. See, kas uudne ohtlik haigus leiab oma koha ka eriti ohtlike nakkushaiguste loetelus, selgub aja möödudes.

Rangemad meetmed on eelnõu koostajate hinnangul asjakohased just uudse ja samas ohtliku nakkushaiguse korral, mille puhul on veel piiratud hulgal andmeid selle nakkuse levikuviiside, peiteaja, haiguse kulu või ravi jms kohta, kuid riigil tuleb astuda samme isikute tervise kaitseks.

Selleks, et haigust saaks käsitleda uudse ohtliku nakkushaigusena, peab see olema suure nakatuvusega, levides potentsiaalselt kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik ning haigusel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi, samuti võib haiguse levik ületada haiglate ravivõimekust. Selliseks nakkushaiguseks on osutunud COVID-19.