Kui varem elasid psüühilise erivajadusega inimesed suurtes hooldekodudes, siis nüüd on nende jaoks üle Eesti ehitatud 28 elamut, kus on parema elupaiga leidnud juba üle 1200 inimese. Umbes 600 ootavad aga veel paremaid elutingimusi. Selle jaoks rajab Hooldekandeteenused AS üle Eesti pereelamuid.

Kui muidu on elamute rajamine läinud plaanipäraselt, siis Saaremaal, Narvas ja Põlvas on see takerdunud kohalike elanike vastuseisu taha. Näiteks Põlvas ei meeldinud kohalikele elanikele, et perekodu tuleb kortermajade vahele. Nüüd on aga Hoolekandeteenused esindaja Maarjo Mändmaa sõnul jõutud Põlva pereelamu osas ühisele kokkuleppele.

"See esialgne maja asukoht tundus naabermaja elanikele liiga nende läheduses. Nad eelistasid, et see elamu, kus psüühikahäiretega inimesed hakkavad elama, oleks pisut eemal ja rahulikuma liikluse ja elamisega tänaval," rääkis Mändmaa, kelle sõnul jõuti Põlva vallaga kokkuleppele, et Põlva linna on vaja psüühilise erivajadustega inimestele teenusüksust sellest piirkonnast pärit inimestele.

Kui esmapilgul tundus, et alternatiivina pakutud ehituskrundile on teenusmaja ehitamine liialt keerukas, siis nüüd on lubanud kohalik omavalitsus kaasa aidata erivajadustega inimeste uue kodu valmimisele.

"Kuna see meie väljapakutud krunt on natuke kaugemal, siis seal ei ole lähedal kommunikatsioone. Vald on siis see, kes võtab enda peale planeeringuga seotud kulud ja aitab krundi väliste kommunikatsioonidega, et aitab neid välja ehitada," ütles Põlva abilinnapea Martti Rõigas.

Rõigas lisas, et kui kokkuleppele poleks jõutud, oleks ettevõetud kohtutee.

"Hoolekandeteenused arvasid, et neil on ikkagi õigus sinna ehitada ja vald oleks pidanud väljastama projekteerimistingimused ja siis me olekski kohtuuksi kulutanud ja tegelikult tulemust me ei oleks saavutanud. Aga teistpidi me peame kõik koos elama, ma arvan et see kompromiss on väga-väga hea lahendus," lausus Rõigas.