Trumpi ametnikud nõuavad Covidi laborilekke välistanud teadustöö uurimist

USA president Donald Trumpi administratsioon nõuab teadusajakirjalt Nature Medicine, et see avalikustaks kõik inimesed, kes osalesid Covid-19 päritolu käsitleva mõjuka teadusartikli koostamisel, kirjutab The Telegraph.
USA riiklik terviseinstituut (NIH) palus ajakirjal kontrollida väiteid, et tippteadlased Anthony Fauci, Francis Collins ja Briti teadlane Jeremy Farrar panustasid artiklisse olulisel määral, ilma et neid oleks autorite või kaastöölistena ära märgitud.
Artikkel "The Proximal Origin of SARS-CoV-2" kujunes pandeemia üheks mõjukaimaks teaduspublikatsiooniks ning kujundas seda, kuidas poliitikud, rahvatervise ametnikud ja meediaväljaanded viiruse päritolu käsitlesid.
2020. aasta märtsis avaldatud artiklis lükati ümber võimalus, et viirus loodi kunstlikult või see tekkis laboris tehtud manipulatsioonide tulemusel.
Artiklile viitasid laialdaselt need, kes pidasid ebatõenäoliseks, et viirus pääses valla Wuhani laborist.
Juhtivad vabariiklased on hiljem väitnud, et artiklit kujundasid salaja rahvatervise ametnikud, kes soovisid pärssida laborilekke teooria uurimist.
Ajalehe The Telegraph käsutuses olevas kirjas kutsus terviseinstituut ajakirja Nature Medicine üles korraldama "ametliku ja sõltumatu juurdluse" variautorluse ja avalikustamata kaastöö väidete asjus ning kaaluma, kas artiklit tuleks parandada või see tagasi võtta.
Artikli viis ametlikku autorit lükkasid ümber kartused, et Covid-19 võis lekkida Wuhani viroloogiainstituudist (WIV), kus teadlased kogusid ja töötlesid nahkhiirte viirusi.
Artiklit on loetud miljoneid kordi ja sellele on viidatud tuhandetes teadustöödes.
Hiljem avalikustatud e-kirjadest selgus, et kolm tervishoiuvaldkonna tippjuhti osalesid artikli koostamise aruteludes, kuigi ühtegi neist ei nimetatud autorina ega märgitud tunnustatud kaastöölisena.
Samuti nähtus kirjadest, et enne artikli ilmumist kaalusid nad omavahel laboriõnnetuse võimalust.
Artikli valmimise ajal oli Fauci USA valitsuse juhtiv nakkushaiguste ekspert, Collins juhtis USA riiklikku terviseinstituuti ning Jeremy Farrar oli fondi Wellcome Trust direktor ja Ühendkuningriigi valitsuse mõjukas koroonanõunik.
Kõik kolm mängisid pandeemia ajal otsustavat rolli. Nad aitasid suunata USA ja Ühendkuningriigi valitsuse poliitikat ning toetasid avalikult hüpoteesi, et viirus arenes looduses loomadel ja kandus seejärel inimesele.
Fauci viitas artiklile 2020. aasta aprillis Valge Maja pressibriifingul, kui pandeemia hakkas üle maailma levima.
Kongressi materjalidest selgub, et Fauci ja Collins osalesid 2020. aasta 1. veebruaril toimunud telefonikonverentsil, kus arutati viiruse võimalikku päritolu, ning neid kaasati käsikirjaga seotud suhtlusse ka hiljem.
Mõlemale mehele saadeti 4. veebruari mustand ning 6. märtsi e-kirjas, millega edastati hilisem versioon, tänati Faucit, Collinsit ja Farrarit "nõuannete ja juhtimise" eest ning paluti enne avaldamist lisakommentaare.
Vabariiklastest seadusandjad, teadlased ja teised kriitikud on väitnud, et Fauci ja tema kolleegid püüdsid laborilekke hüpoteesi summutada, et vältida USA rahastatud koroonaviiruse uuringute sattumist Wuhani labori ümber puhkenud vaidluse keskmesse ning hoida ära Hiina kritiseerimine. Neid väiteid on kategooriliselt eitatud.
Viimastel aastatel teabevabaduse seaduste alusel avalikustatud e-kirjadest nähtub, et enne artikli ilmumist suhtlesid Farrar, Fauci ja Collins nii omavahel kui ka mitme artikli autoriga, et arutada viiruse päritolu.
2020. aasta veebruaris peetud kirjavahetuses jagas toona Wellcome Trusti juhtinud Farrar teise teadlase seisukohta, mille järgi on "tõenäoline selgitus", et Covid arenes kiiresti madala bioohutustasemega laboris SARS-i-laadsest viirusest inimkoes.
Farrar hoiatas, et teadusuuringud Wuhanis meenutavad metsikut läänt, ning märkis, et Hiina teadlased uurisid nahkhiirte koroonaviirusi murettekitava bioohutustaseme juures.
Kirjadest selgub, et 4. veebruariks 2020 hindas Farrar laborilekke tõenäosuseks 50 protsenti. Üks artikli autoritest, Sydney ülikooli professor Eddie Holmes, hindas juhusliku laborilekke tõenäosuseks 60 protsenti.
Farrarit hoiatati aga, et edasine arutelu laborilekke üle "teeks asjatut kahju teadusele üldiselt ja teadusele Hiinas".
Collins leidis omakorda, et see võiks kahjustada "rahvusvahelist harmooniat", ning kutsus üles looma "usaldust äratavat raamistikku", et vaigistada "vandenõuhääled".
Artikli ilmumise ajaks polnud tekstis enam ühtegi viidet Wuhani bioohutusprobleemidele ning autorid lükkasid laborilekke kindlalt ümber.
Pärast artikli avaldamist vaibus arutelu laboriteooria üle sisuliselt täielikult.
NIH palub ajakirjal Nature Medicine teha tippteadlaste panuse kohta sõltumatu kontroll ning avaldada vajaduse korral parandus või artikkel tagasi võtta.
2023. aasta juulis süüdistas Brad Wenstrupi juhitud esindajatekoja vabariiklaste uurimiskomisjon Faucit ja Collinsit selles, et nad avaldasid artiklile lubamatut mõju.
Wenstrupi väitel kujundasid artikli järeldusi poliitilised kaalutlused ning kõrged rahvatervise ametnikud püüdsid takistada laboripäritolu teooria lähemat uurimist.
California teadusinstituudi Scripps Research professor Kristian Andersen ja üks tema kaasautoreid, professor Robert Garry kaitsesid artiklit 2023. aastal kongressis ütlusi andes, väites, et hinnangu muutus peegeldas teadusprotsessi.
Demokraatide korraldatud juurdlus ei leidnud tõendeid, et Fauci või Collins oleksid artikli koostamist või avaldamist suunanud või mõjutanud.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: The Telegraph









