Õiguskantsler peab praegust hädaolukorra õiguskorda liiga segaseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Õiguskantsler tervitab seadusemuudatusi, millega suurenevad terviseameti volitused piirangute kehtestamisel hädaolukorra ajal. Tema sõnul on praegune õiguskord sel teemal liiga segane.

Valitsus soovib kiirkorras muuta seadusi, et praegused piirangud saaks vajadusel edasi kehtida ka pärast eriolukorra lõppu ja selleks on plaanis anda terviseametile senisest märksa suuremad volitused, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi teatud piirangute jätkumine alates 18. maist on opositsiooni hinnangul põhjendatud, jääb neile siiski arusaamatuks, miks antakse ühele ametile nii suur voli piirata inimeste põhiõigusi ja ettevõtlusvabadus.

Uus eelnõu annab terviseametile õiguse eriti ohtliku nakkushaiguse ajal sulgeda ettevõtteid, keelata avalikke üritusi, aga nõuda inimestelt epideemia ajal terviseuuringute läbimist, sellest keeldujad panna karantiini.

"Meil oli nii eile kui ka täna väga tuline arutelu ja eelkõige just sel teemal, et kas me saame anda ühele asutusele väga suure otsustusõiguse piirata inimeste põhivabadusi, piirata ettevõtlusvabadust ja piirata seda tihtipeale üle kohaliku omavalitsuste peade," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna.

Kui näiteks mõnes lasteaias või hooldekodus peaks keegi haigestuma näiteks koroonasse, siis oleks terviseametil õiguskehtestada karantiin kohaliku võimu kaasamata. Praegu saab amet teha ettepaneku, kuid otsuse langetab omavalitsus.

Õiguskantsler: eelnõu eesmärk on ühtlustada õigusi ja kohustusi

Õiguskantsler Ülle Madise peab seadusemuudatust vajalikuks, sest praegune Eesti õiguskord on liiga segane.

"Selle eelnõu peamine eesmärk on tõsta ühtekokku kõik need õigused ja kohustused, mis on pärast eriolukorda, kui tekib uus nakkus puhang mõnes töökollektiivis, hotellis või hooldekodus, et siis oleks täpselt teada, kes mida teeb," lausus Madise.

Õiguskantsleri sõnul on karantiini kehtestamine, aga koolide sulgemine või spordivõistluste keelamine juba erinevates seadustes olemas, uues eelnõus on need täpsemalt lahti kirjutatud. "Need tõstetakse kokku ja on väga hea, et riigikogu arutab, kas need on viirusetõrjeks kohased ja vajalikud või mitte, aga hetkel seadustes on nad sees," lausus Madise.

"Praegu on seaduses kirjas, et tohib kohustada terviseuuringuteks. Aga eelnõu lisab, et tohib kohustada neid inimesi, kes on tõesti nakkuskahtlased ja mis on väga oluline, niisugune täpsustatud tekst muudab ka kohtuliku kontrolli lihtsamaks," jätkas Madise.

Sotsiaalkomisjoni juht: edaspidi ei ole piiranguteks vaja eriolukorda

Riigikogu sotsiaalkomisjoni juhi Tõnis Möldri (KE) sõnul ei ole edaspidi piirangute kehtestamiseks vaja eriolukorda, vaid ametitele antakse voli kiiresti langetada otsuseid.

"Hädaolukorras jääks juhtiv roll vabariigi valitsusele, kes saab just nimelt lokaalseid ja majanduslikke piiranguid seada vajadusel, aga tegelikule me anname nakkusahiguste ja tõrje seaduse raames väga suured õigused terviseametile," selgitas Mölder.

Mölder möönab, et eelnõus on teatud küsitavusi, näiteks annab eelnõu terviseametil minna teatud piiranguid kehtestades kohalikust omavalitsusest mööda.

Riigikogu hakkab eelnõu arutama järgmisel kolmapäeval, muudatusettepanekute esitamiseks jääb vähem kui 24 tundi. Valitsus soovib eelnõu vastuvõtmist enne 17. maid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: