Inspektsiooni teatel võib kaebuste rohkus olla tingitud sellest, et inimestel on rohkem aega. Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Piret Reinsalu rääkis ERR-ile, et korjata võib enda tarbeks ja sellisel määral, et see ei ohusta liigi püsimajäämist samas elupaigas.

"Ei saa korjata maad mustaks ja öelda, et mis siis, et siin seda liiki enam ei ole, kuskil kümne kilomeetri kaugusel on teda veel."

Reinsalu tuletas inimestele meelde, et Eestis on keelatud kõigi kolme kaitsekategooria taimede müük. Erandina on lubatud müüa kaitsealuste liikide tehistingimustes kasvatatud järglasi.

"Karulaugu mõttes tähendab see, et see ei ole tehistingimus, kui inimesel on metsakinnistu, kus karulauk looduslikult kasvab. Ka selle müük on keelatud. Selle maa eesmärk ei ole karulaugu kasvatamine. Selleks, et müüa karulauku või sellest valmistatud tooteid, peaks inimesel olema sihtotstarbeline karulaugukasvandus," selgitas inspektor.

Keskkonnainspektsiooni eesmärk ei ole iga hinna eest karistada inimest, kes on looduslikult kasvanud karulaugust tooteid müüma asunud. Eesmärk on teada saada, miks inimene on seda teinud, sest väga paljudel juhtudel on tekkinud segadus, kus inimesed arvavad, et müügikeeld kehtib ainult värske karulaugutaime kohta ning toote puhul see ei kehti.

"Me selgitame ja hoiatame inimest ja esmaseks eesmärgiks on ikkagi lõpetada rikkumine. Kes aga ikkagi mõistlikust jutust aru ei saa, neid me tõesti karistame ka."