Kaitsealused taimed arvatakse kaitsenimistust välja pikaajalisel vaatlusel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pildil on looduskaitsealune kährikseen (II kaitsekategooria), mida meie looduses kasvab vaid 10-15 eri paigas. Pilt tehtud Paralepas
Pildil on looduskaitsealune kährikseen (II kaitsekategooria), mida meie looduses kasvab vaid 10-15 eri paigas. Pilt tehtud Paralepas Autor/allikas: minupilt.err.ee/Marko Valker

Kui tundub, et karulauku leidub Eestis viimastel kevadetel eriti palju, siis liike lühiajaliste vohamiste tõttu kaitsenimistust välja arvata ei saa.

Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit ütles ERR-ile, et liigi nimistust väljaarvamisel tuleb jälgida taime pikaajalist kasvutrendi ja arvestada ettevaatusprintsiibiga. Seega kui taim ühel aastal vohab, ei ole see veel piisav põhjus taimeliigi kaitsenimistust väljajätmiseks.

Erit selgitas, et taime määramisel kaitsenimistusse on muuhulgas oluline liigi elupaikade arv, suurused, kvaliteet ja killustatus. Neid analüüsides saab määrata taimele sobiva kaitsekategooria.

"Ohustatuse hindamise kriteeriumid on rahvusvahelised, hindamisi viivad läbi eriala parimad teadlased. Lisaks arvestatakse ka rahvusvaheliste kohustustega, näiteks loodusdirektiiviga. Seetõttu võivad mõned Eestis piirkondlikult soodsas seisundis olevad liigid kuuluda kaitsealuste liikide hulka," ütles Erit.

Liigi kaitse alt väljaarvamise üle otsustavad valitsus või keskkonnaminister.

Eriti sõnul valmistab määruse muudatuse sel juhul ette keskkonnaministeerium ja selle aluseks on eelkõige liigi ohustatus ja liigile mõjuvad ohutegurid.

Erit ütles, et liigi ohustatus väheneb, kui kasvukohtade hulk ja/või seisund paranevad ning liigi asurkonna suurus ja levila on Eestis piisavad.

"Kui näiteks poollooduslike koosluste seisund on paranenud, siis ohutegurid võsastumine ja roostumine taanduvad. Liigi arvukus suureneb ja piisavalt laialt levinud liik on võimalik kaitse alt välja arvata. Esimese ja teise kategooria liigid arvatakse esmalt tavaliselt madalamasse, vastavalt siis teise või kolmandasse kaitsekategooriasse," selgitas Erit.

Taimeliike jälgitakse pidevalt ning eksperdid koostavad nende kohta ohustatuse hinnanguid.

Eriti sõnul sõltub taime püsimine nimistus nii piirkondlikust ohustatusest Eestis kui ka rahvusvahelistest liigikaitse kohustustest.

Viimati muudeti kolmanda kaitsekategooria liikide määrust Eriti sõnul 2014. aastal, mil mõned liigid kaitse alt välja arvati. Nimekirjast tõmmati maha muu hulgas kare jürilill, mis on viimase ohustatuse hindamise alusel soodsas seisundis, ütles Erit.

Kaitsealuste liikide määruste muutmise ettevalmistamine on keskkonnaministeeriumil töös ka sel aastal.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: