Aivar Kokk: terviseamet vajab restarti

Foto: Siim Lõvi/ERR

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ütles Vikeraadio "Reporteritunnis", et terviseamet vajaks kiiret restarti, et olla sügisel võimalikuks uueks koroonaviiruse laineks paremini valmis.

"Kala hakkab alati haisema peast. Täna valib juhtkond alluvaid ja kui ei ole head meeskonda, siis tuleks teha restart sügiseks," ütles Kokk. Ta ütles, et terviseamet on kogu kriisi vältel teinud palju vigu, mille näiteks on nelja PR-inimese tööle võtmine, drive-in testimise kriitika Saaremaa haigla suhtes ja õige pea ise selle tegema hakkamine või suutmatus üheselt öelda, kas inimesed peaksid maske kandma või mitte.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo (Reformierakond) märkis, et märtsi alul viirusepuhangust tekkinud olukord oli üllatus kõigile, sealhulgas terviseametile.

"Mina ei taha võtta suud täis küsimuses, mida minister oma valitsusalas teeb või mis järeldusi eriolukorra juht toimunust teeb. Ma näen terviseameti tegevuses puudusi, aga need on seotud ka ministeeriumipoolse mandaadi andmise, selgete ootuste ja ameti eelarvega," sõnas opositsioonisaadik Riisalo.

Riisalo tõi siiski kriitiliselt ameti aadressil välja, et 2. märtsi kohtumisel kinnitas terviseamet, et on olemas piisav varu isikukaitsevahendeid, kuid nädal-kaks hiljem rääkis amet juba vastupidist juttu.

Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) ütles, et terviseamet ei ole teinud küll kõiki asju õigesti ja ta on ise kriitiline ameti ühe või teise otsuse suhtes, kuid pole õiglane pidada terviseametit süüdlaseks selles, et meil on globaalne pandeemia.

"Tõsi on see, et otsuste langetamise analüüs on meil ees. Aga eriolukorra ajal hakata struktuurseid muutusi tegema, see ei ole minu hinnangul põhjendatud," sõnas Kiik.

Ta täpsustas, et PR-nõustajate tööle võtmine ei olnud ka tema arvates kõige õigustatum, kuid selle võrdluseks välja toodud dr Popovi väiksem sissetulek ei vasta tõele, sest see tuleb siiani põhiliselt PERH-ist, millele terviseamet maksab juurde.

"Seda leheloos välja ei toodud ehk tegelikult on ta sissetulek soliidne," sõnas minister. Mis puudutas iiskukaitsevahendite nappust, siis Kiige sõnul tundus, et nende varud ei olnud ajakriitilised ja nii arvati kõikjal Euroopas. Lisaks tõi ta välja, et liiga palju usaldati WHO hinnanguid, mis tagantjärele hinnates alahindasid kriisi ulatust.

Aivar Kokk ütles, et tal on kahju, et head kriisi ei osatud siiski ära kasutada ning kriisi ajal oleks võinud tuua terviseameti juurde inimesi, kes mingil hetkel juhtimise üle võtavad.

Rääkides praeguse kriisi õppetundidest ütles sotsiaalminister Tanel Kiik, et ministeerium on tegemas tegevuskava uue puhangu jaoks ja sellega lodetakse 15. maiks valmis saada.

"Teeme selle, et sügisel paremini valmis olla, kui peaks tulema viiruse teine laine. See puudutab isikukaitsevahendid, testimist, IT-lahendusi, info liikumise parandamist jne. Aga ka terveseameti tugevdamise poolt," sõnas Kiik.

Positiivsena tõi ta välja, et Eestis on tuvastatud 80 protsendil juhtudest viiruse allikas ning teada on ka see, et põhiliselt toodi viirus sisse Austriast ja Itaaliast.

Kolmapäeval hakkab riigikogu arutama seadusemuudatust, mis annaks terviseametile eriolukorrast väljumise järel rohkem õigusi. Siin läksid poliitikute arvamused lahku, kuid mitte liinil koalitsioon ja opositsioon.

Nii oli Isamaa saadik Kokk selle suhtes üsna skeptiline, kuid sotsiaalminister Kiik kaitses seda. Riisalo heitis aga ette, et seadusemuudatus toodi saali kiirustades.

Tanel Kiik ütles, et kui me ei soovi vaidlusi kriisi ajal, siis tuleb seaduses täpsutused teha.

"Tegemist on peamiselt õigusselguse loomisega, uusi asju luuakse sellega vähe juurde. Kui me tahame eriolukorrast väljuda, aga kui sügisel hakkab nakatumine kasvama ja uus eriolukord vaja kehtestada, on seaduse muutmine mõistlik." 

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: