Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul kukkus märtsis eriolukorra kehtestamise tõttu turistide arv silmatorkavalt.

"Kuna poolest märtsist sulgesid paljud riigid oma piirid ja soovitati inimestel kodus püsida, siis kajastub see ka majutuse statistikas," lisas Laurmaa.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 45 000 välisturisti. Välisturistidest suurim osa ehk 35 protsenti saabus tavapäraselt Soomest, 21 protsenti Venemaalt ja üheksa protsenti Lätist. Märtsis tuli enamik välisturiste Eestisse puhkama, osa oli tööreisil ja ülejäänud peatusid siin muul põhjusel.

Siseturiste peatus mäörtsis majutusettevõtetes 45 000 ja nad veetsid seal 83 000 ööd. Siseturiste oli eelmise aasta märtsiga võrreldes 59 protsenti vähem ja nende ööbimisi 52 protsenti vähem. Enamik siseturiste oli puhkusereisil ja veerand neist tööreisil.

Külastajatel oli märtsis võimalik kasutada 908 majutusettevõtet, kus ööpäev maksis keskmiselt 33 eurot. Eelmise aasta märtsiga võrreldes oli hind kolme euro võrra odavam. Harju ja Tartu maakonnas maksis majutuse ööpäev keskmiselt 37 eurot, Ida-Viru maakonnas 29 eurot ja Pärnu maakonnas 27 eurot.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhatuse esimehe Ain Käpa sõnul on turism väga oluline sektor Eesti riigile ja selle käima saamine on kriitiline.

"Turism on Eestile äärmiselt oluline sektor, sest eelmisel aastal ka turismist tuli 8 protsenti kogu riigitulust, mis on väga suur osa. Tuleb vaadata turismi selle koha pealt, et see toobki täpselt raha sisse," ütles Käpp ERR-ile.

Käpp ei heitnud kõrvale ka mõtet pakkuda turistidele reisivouchereid, mis aitaks turismil Eestis taastuda, aga tema sõnul võib see raha minna ka riigi turundamisesse.

Sõnum, et Eestisse on turvaline reisida ning viirusega osatakse hakkama saada, oleks samuti hea viis, kuidas turismi Eestis taaselustada.

Positiivsed uudised Eestist oleksid väga olulised ja aitaksid turismile lisaks ka lennuühendusel ja transpordil uuesti toimima hakata, lõpetas Käpp.