Turismi avanemisel tuleb harjuda mitme eriolukorrast tingitud tagajärjega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Lähitulevikus tuleb kindlasti arvestada pikema ajaga lennuki peale jõudmiseks, samuti väheneb lennujaamade ja sadamaterminalide läbilaskevõime, mis võib omakorda seada piiranguid lennureisidele ja nende tihedusele.

"Kindlasti lennureisimine muutub paraku ajakulukamaks," ütles Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo Vikerraadio saates "Reporteritund".

Uibo lisas, et inimesi hakatakse kindlasti lennujaamades rohkem jälgima, kui varem.

Samuti ei välista Uibo lennupiletite hinnatõusu, sest lennufirmade ärimudelis on tähtis, et lennukid oleks reisijaid täis. Näiteks odavlennufirmade toimimiseks on oluline, et vähemalt 95 protsenti lennukist oleks reisijatega täitunud.

"Kui lennufirma ei saa lennukit täis müüa, siis need olemasolevad reisijad peavad paraku need tühjad kohad ka kinni maksma," lisas Uibo.

Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei sõnul on turismisektorile väga oluline, et loodavad süsteemid turismi elavdamiseks oleks usaldusväärsed ja nende põhimõtted sisendaks inimestele, et reisimine on muutumas ohutumaks.

"Ei tohi olla ühtegi sellist nõuete paketti, mis näeb väga hea välja paberil, aga mida ei ole võimalik reaalses elus rakendada. Tasandid, mis paika pannakse, peavad olema mõistlikud, need peavad olema proportsionaalsed ja loomulikult sellised, mis tagavad selle, et lennukid võivad uuesti õhku tõusta," ütles Hololei.

Reisibüroo Estraveli tegevjuhi Anne Samliku sõnul muutuvad kindlasti lennujaamade turvareeglid ning kohustuslikuks muutub temperatuuri andmine enne lennujaama sisenemist ja tervisesertifikaatide allkirjastamine.

Samliku sõnul ei ole aga rangemate turvalisusmeetmete seadmine lennujaamades sugugi uus juhtum. "Kui mäletame 9/11 (11. septembri terrorirünnakud - toim.) järel, kui tulid rangemad turvareeglid lennujaamades, siis oleme nendega täiesti tänaseks harjunud. Usun, et harjume ka selle viirusega kaasnevate ebamugavustega," lisas Samlik.

Tallinki juhatuse liikme Piret Mürk-Dubout sõnul on oluline leida turismi avanemisel tasakaal mugavuse ja ohutuse vahel.

"Esmalt püüame vältida nii palju, kui võimalik, inimeste suurtes hulkades ühte kohta kogunemisi. Esialgu alustame kõikide laevadega ainult poolega reisijate mahust, müüme pileteid ainult igale teisele toolile ja igale teisele laua taga istumise võimalusele," ütles Mürk-Dubout.

Eriolukorrast välja tulemine võib aga turismis esile tuua innovatsiooni ja Mürk-Dubout sõnul on oluline leida lahendusi, et tagada reisijatele samad teenused ja võimalused, mis ka varem saadaval olid.

"Eks kriis on kõiki innovatiivsemaks teinud ja aeg on olnud selle jaoks vajalik, et kõiki oma teenuseid ümber disainida," lisas Mürk-Dubout.

Selle tõttu on laevadel võimalik tellida poeostud ja toidud ette ning teenindus tehakse võimalikult kontaktivabaks.

Kuna turismisektor on Eesti tuludele väga tähtis, on oluline turundada Eestit turistidele õigesti.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse ehimehe Ain Käpa sõnul on Eestit sel hooajal turundades kindlasti vaja rõhu alla panna märksõna "turvalisus".

"Turism andis Eestile kaheksa protsenti kogu riigi tuludest ja täna see kõik seisab. Ma arvan, et see sõna "turvalisus" on turu avanemisel üks märkimisväärselt tähtsamaid sõnu," ütles Käpp.

Saates osalenud turismisektoriga seotud inimesed nõustusid, et kuigi sektori tulevik on ebakindel, on selle taastamisel oluline roll siseturismil ja piiride avamine Balti riikidega on hea algus, et turism uuesti avaneda saaks.

Toimetaja: Kristjan Kallaste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: