Kuressaare haigla 24 töötajat nõuavad Laane vabastamist ravijuhi kohalt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1588868280000 | amCalendar}}
Foto: ERR

24 Kuressaare haigla töötajat saatis Saaremaa vallavalitsusele ja haigla nõukogule pöördumise, milles heidavad haigla juhatuse liikmele ja ravijuhile Edward Laanele ette puudulikku juhtimist.

Õhtulehe andmetel soovivad allakirjutanud Laane lahkumist, sest nende hinnangul ei sobi ta ravijuhi ametikohale.

Haigla nõukogu esimees Kalle Laanet ütles ERR-ile, et arstide pöördumine ei tulnud täiesti üllatusena, sest "teatud arstid" on varasemalt pöördunud sama murega Tallinnasse hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popovi poole.

"Tean, et olnud meilivahetus doktor Popoviga, kus on kurdetud teatud probleemide üle," ütles Laanet. Kes need kirjad on saatnud ja kaebused esitanud, Laanet enda sõnul ei tea.

Laanet lisas, et osa kirjas esitatud süüdistuste tõttu on võimalikust rikkumisest informeeritud ka andmekaitse inspektsiooni. Kirja autorid väitsid, et Laane on tutvunud andmekaitseseadust rikkudes Kuressaare haigla arstide delikaatsete isikuandmetega ning digilugudega olemata nende raviarst.

Saarte Hääle toimetusele teadaolevalt kees haigla arstide hulgas rahulolematus Laane osas juba märtsis, kuid ametliku pöördumiseni jõudsid nad alles nüüd.

Kalle Laaneti sõnul on seda keeruline kommenteerida. "Siis algas koroonakriis Saaremaal ja sellega tegeles kogu Kuressaare haigla, kaasaarvatud sõjaväe välihaigla ja appitulnud arstid. Haigla esimene eesmärk oli koroonakriisiga hakkamasaamine ja haigete aitamine," lausus ta ning lisas, et nõukogu ei saagi juhtimisprobleemiga tegelda enne seda, kui keegi on nõukogu poole pöördunud.

Laanet ütles, et ta sai pöördumise kätte neljapäeval ning edastas selle nõukogu liikmetele. "Meil on plaanis nõukoguga kokku tulla järgmisel neljapäeval ja seda kirja arutada," ütles Laanet.

"Kõigepealt tuleb mõlemad osapooled ära kuulata. Siis otsustame, mis edasi teeme. Täna on see olukord liiga toores," märkis ta.

Saaremaa vallavanem Madis Kallas kinnitas Õhtulehele, et vallale tõepoolest selline pöördumine tuli, kuid ei soovinud seda kommenteerida.

Haigla nõukogu liige Mihkel Undrest (Keskerakond) kinnitas lehele, et teab pöördumisest ning toetab Laane jätkamist.

Edward Laane ütles, et kõik arstid, kes pöördusid tema kui ravijuhi poole oma muredega, said nendele muredele ka lahenduse ning et pöördujaid oli vaid üksikuid. "Igal hommikul oli samuti võimalik oma muredest teada anda, nagu ka tegelikult kogu päeva jooksul. Paraku jätsid paljud selle võimaluse kasutamata," teatas Laane sotsiaalmeedias tehtud postituses.

Pöördumises on kirjas, et "(Laane) töö ravijuhina ka enne kriisi on olnud kaootiline – harva ületab kohalolek Kuressaares 10 tööpäeva kuus. Nüüd kriisiolukorras on haiglas tekkinud kaos ja segadus".

Arstid viitavad 5. mai kuupäevaga dateeritud kirjas, et koroonapandeemia puhkemisega seoses on usaldamatus Kuressaare Haigla SA ravijuhi dr Edward Laane tegevuse suhtes veelgi süvenenud. Arstid märgivad kirjas, et kirjas toovad nad välja vaid mõned aspektid Laane ebaadekvaatsest tööst.

Etteheidete hulgas märgitakse, et haiglas valitseb üleüldine juhtimatus; et Laane keskendub rohkem ajakirjandusega suhtlemisele kui oma põhitööle; et Laane poolt meediale öeldu ei vasta tihti tegelikkusele; et Laane on jaganud poleemikat tekitanud malaariaravimit "patsientidele sõna otseses mõttes oma taskust" ning et Laane on tutvunud andmekaitseseadust rikkudes Kuressaare haigla arstide delikaatsete isikuandmetega ning digilugudega olemata nende raviarst.

"Oleme märganud, et tema poolt meediale antud faktid ei vasta tihti tegelikkusele. Ajakirjanduses on ära toodud, et kriisiks hakati Laane poolt ettevalmistusi tegema 29. jaanuaril 2020. Tegelikkuses kutsuti samal ajal Kuressaare arstkonda koosolekutel üles mitte külvama paanikat. Samadel kokkusaamistel juhtisid Kuressaare Haigla arstid juba siis tähelepanu kaitsevahendite varumise vajadusele. Teiseks on doktor Laane ravitöö kriisi ajal alanud pärast ametliku tööpäeva lõppu. Ta annab suusõnalisi korraldusi meditsiiniõdedele patsiendi raviarsti teadmata, seejuures fikseerimata neid korraldusi meditsiinidokumentides," seisab pöördumises.

"Mis puudutab palju poleemikat tekitanud malaariaravimi Plaquenili kasutamist, siis on teada juhtumeid, kus dr Laane on jaganud seda ravimit patsientidele sõna otseses mõttes oma taskust. Kolmandaks on Laane andmekaitseseadust rikkudes tutvunud Kuressaare Haigla arstide delikaatsete isikuandmetega ja meditsiinilise taustaga digiloo vahendusel luba küsimata ja olemata nende raviarst. Andmete kuritarvitamist märganud töötajad on vastavasisulised kaebused esitanud Andmekaitse Inspektsioonile," märgivad arstid.

"Kriisi juhtimist iseloomustab järgnev – "ei mõtle, ei ütle". Ravijuht toimetab omaette, süvendades kriisi tulemustele mõtlemata. Doktor Laane liigub sama riietusega niinimetatud puhtas tsoonis ja COVID positiivsete patsientide isolatsioonialadel, sellega töötajates segadust tekitades. Seda võib käsitleda kui ohtliku viiruse levitamist. Jääb mulje, et Laane ei ole hoomanud probleemi tõsidust," seisab pöördumises ning allakirjutanute arstide hinnangul ei sobi selline isiksus tööle ravijuhina.

Edward Laane avaldas neljapäeva õhtul sotsiaalmeedias omapoolse selgituse:

"Infovahetus käis kogu aeg jooksvalt, aga kuna olukord muutus väga kiiresti, ei pruukinud kõik arstid olla viimaste uudistega kursis. Näiteks olid paljud neist kas Soomes või kodudes. Kui aga tõesti juhtus, et info kõigi töötajateni piisavalt kiirelt ei jõudnud ning see tekitas raskendatud olukorda, tuleb siiralt vabandada, mida ka siinkohal teen.

Mis puudutab arstide sõnumit, et ravijuht esitab valeväiteid seoses haigla ettevalmistusega kriisiks, siis 29. jaanuaril tõepoolest kutsusime üles mitte üles külvama paanikat.

Samal ajal aga võtsin ravijuhina arvesse koosolekul saadud infot ja palveid ning apteegist sai kaitsevarustust juurde tellitud. Paanika ja ennetus ei ole üks ja sama. Samuti toodi pöördumises välja väide seoses väheste tööpäevadega. Nädala sees on minu tööpäevad alanud kell 8.00, nädalavahetusel kl 9-10.00 ja kestnud hiliste õhtu- ja öötundideni. Olen ravijuhina olnud alates kriisi algusest ehk 12. märtsist tööl iga päev.

Tõde on see, et igal hilisõhtul, kui raviarstid olid juba kodudes, vestlesin COVID-1 ja COVID-2 osakonna õdedega läbi lüüsi, minemata musta tsooni, küsides, kuidas on patsientide seisund, et kas nende seisund on raske, kas nad saavad hapnikku ja kuidas on seisund päeva jooksul muutunud. Samuti ka seda, mis on patsientide ravi ja kuidas õed ise end tunnevad. Visiitide eesmärk oli motiveerida ja toetada õdesid.

Viimane vestlus õdedega toimus 6. mai hilisõhtul. Ravikorraldusi COVID osakondade meditsiiniõdedele mina andnud ei ole, vaid palunud kutsuda valvearsti. Samuti toon välja, et COVID tsoonidesse sisenedes kandsin alati kaitseriietust.

Tõepoolest, tõin patsientidele ravimi Plaquenil apteegist osakondadesse, sest kriisi alguses oli seda kiiresti vaja. Ravimiametiga suheldes soovitati hoida Plaquenil range kontrolli all.

Töötajate COVID proovide kontrollimine tulenes töötajate endi nõudmistest, sest korduvalt nõuti hommikustel koosolekutel häälekalt, et kes on COVID positiivsed töötajad.

Kuna oli periood, kus tekkis vastuste edastamise tõrge meie infosüsteemi, ja tuginedes arstide nõudmistele, otsustas haigla juhatus läbi viia auditi COVID proovide vastuste osas, mis kahjuks nõudis teatud juhtudel ka digilukku minemist. Me peame arvestama siin kriisi olukorda, kus oli vaja teada, kas proovi andnud töötaja võib haiglas edasi töötada. Siin peeti esmaseks huviks nii töötajate endi kui patsientide kaitset.

Tuleb tunnistada, et kõik meie haigla arstid ei ole sotsiaalmeediaga harjunud ja kostsid hääled selle lõpetamisest. Ravijuht peab mõtlema aga laiemalt, ka kogukonna peale, mistõttu jätkus informatsiooni levitamine kogukonnale uue viiruse tundmaõppimiseks ja haigla elu tutvustamiseks koroonakriisi ajal.

Mõistan, et koroonakriis on rängalt mõjunud paljudele, ka meie haigla arstidele. Samas on üllatav näha allkirju arstidelt, kes olid kogu kriisi ajal kas Eestist eemal, kodus, või töötasid lühikest aega haiglas või siis COVID negatiivsete patsientidega.

Kõikidel hommikustel koosolekutel ja ka suurematel koosolekutel pöördumises viidatud aspektidest juttu ei tehtud. Veel täna (neljapäev, 7.05) hommikul kinnitasid ülemarstid, et märkimisväärset kriitikat ravijuhi või juhatuse kohta ei ole. Plaquenil ravi toimet hinnati heaks ja see on ka patsiente aidanud.

Ravijuhina tahan tänada kõiki arste, haigla töötajaid ja abilisi, kes aitasid koroonakriisi edukalt Saaremaal seljatada. Eriline tänu kogukonnale haigla toetamise ja abistamise eest!"

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: ERR, Õhtuleht, Saarte Hääl, BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: