Olen alati olnud siseturismi tulihingeline pooldaja. Lapsena meeldis mulle jalgsi liikudes lähirajoone avastada, minna kohtadesse, kuhu teerajad ei viinud ja mõelda endamisi, et ilmselt olen ma üks väheseid, kes on neid kohti oma silmaga näinud.

Suuremana sain jalgrattaga juba aina kaugemale avastama minna ning viimastel aastatel olen püüdnud autoga terve Eesti risti-rästi läbi käia. Kuigi kõik linnad, suuremad alevikud ning enamik suuremaid saari on juba läbi käidud, leian aeg-ajalt kõrvale põigates ikka uusi kohti, mis peidavad endas ilu, salapära või lihtsalt hingerahu.

Praeguses eriolukorras, mil pea kõik meelelahutus-, majutus- ning spordiasutused on suletud, on väga hea võimalus kodumaal uusi kohti avastada ja loodusega omaette olla.

Aeg suveplaane teha

Ometi on sotsiaalmeedias silma jäänud suur hulk negatiivseid emotsioone, mis on küll paljuski mõistetavad, kuid enamjaolt lühinägelikud. Pettumus on arusaadav nende puhul, kes on pikka aega planeerinud erilist reisielamust või sündmust välismaal, mis on nüüd kahjuks teadmata ajaks edasi lükkunud. Samal ajal on Facebooki erinevates reisipakkumiste gruppides näha rahulolematust selles osas, et ei saagi suvel mõneks ajaks soojale maale põgeneda, vaid peab "kodus istuma".

Eriolukord saabus põneval ajal, kevade saabudes, kui päevad muutuvad soojemaks, pikemaks ja päikeselisemaks ning inimesed tahavad rohkem õues aega veeta. Põhjus, miks säilitada keerulisel ajal positiivset meelt, on see, et reisid on küll tühistatud, kuid suvi on veel ees ja ilm läheb aina ilusamaks.

Kui koroonakriis oleks meieni jõudnud hilissügisel või talvel, saaksin ma empaatilise inimesena nördinutest väga hästi aru, kuid suve saabumine peaks olema just tujutõstja. Iga ilus päev toob uued päikesekiired, mis tähendavad järjekordseid võimalusi kodumaa avastamiseks. Meel läheb siiralt rõõmsaks, kui lugeda ajakirjandusest eksperdi hinnangut, et siseturismi ootab ees hea suvi.

Suvi pole veel kätte jõudnud, nii et on viimane aeg negatiivset suhtumist muuta ja mõnusaid "eestimaiseid" väljasõite planeerida. Tõenäoliselt ei saagi sel suvel kaugematesse kohtadesse (kui välja jätta Baltimaad ja teised lähiriigid) reisida.

Isegi kui saab, ei pruugi see hetkel maailmas valitseva olukorra tõttu olla meeldiv kogemus, rääkimata selle tegevuse mõistlikkusest. Viimased aastad on näidanud, et eestlane hindab õnneks siseturismi kõrgelt - aastast aastasse on see rekordeid püstitanud, isegi järjepidevamalt kui välisturism.

Ma olen turist, kes elab siin

Oma tutvusringkonnas olen täheldanud, et kui küsida hobide kohta, on sagedane vastus "reisimine". Tõsi, heal järjel olevad noored on käinud läbi pool Euroopat ja jõudnud mitmele mandrile ning see on kiiduväärt.

Näen aga väga tihti seda, kuidas kümneid erinevaid riike külastanud kirglikud reisisõbrad pole oma kodumaal mõnesse maakonda, rääkimata väiksematest piirkondadest, veel jõudnudki. Nii ongi sel suvel hea võimalus käia sama suure kirega läbi võimalikult palju erinevaid Eestimaa asulaid ja looduslikke keskkondi, et näha, kui rohkelt väärt tegevusi ja vaateid suudab väike isamaa pakkuda.

Minagi olen külastanud pea 30 riiki ja näinud elu erinevatel kontinentidel, kuid 25 aasta jooksul polnud näiteks kunagi sattunud Spithami või Einbi küladesse. Rannakülad pisikeste metsamajade ja kämpingutega on täiesti omapärane vaatepilt.

Hiljuti võtsin ette ja otsustasin läbi käia nii palju põnevaid kohti Lõuna-Eestis, kui ühe päevaga jõudsin. Alustades Elistvere loomapargist, põigates läbi Taevaskoja, Ööbikuoru ja Piusa koobaste ning lõpetades matkaga Hinni kanjonis. Päev oli täis silmailu, kurvilisi-käänulisi teid täis tõuse ja languseid ning ehedat eestimaist loodust.

Hiina statistika näitas volbrinädala lõpus, et siseturism on seal juba hoo sisse saanud – reisiti oma kodulinnadest väljapoole 50 protsenti enam kui eelmisel riigipühal aprilli algul. Loomulikult on ka Eestis näha seda, et seiklushimulised maarjamaalased käivad aina aktiivsemalt kohalikku loodust nautimas. Nädalavahetuseti näeb suurematel maanteedel tunduvalt tihedamat liiklust kui Tallinna kesklinnas.

Kutsun üles kõiki eestlasi pühendama selle ainulaadse - võimalik, et meie eluajal suisa kordumatu - suve kodumaa veel avastamata paikade külastamisele. Võtke kaart ette, ajage kasvõi näpuga järge, ning pange kirja maakonnad, rajoonid, külad või vaatamisväärsused, mida veel oma silmaga näinud pole.

Kui kogenud matkasellid tunnevad, et pole enam kohti siin väikeses riigis, kuhu jalg astunud poleks, võib välja mõelda muid loomingulisi väljakutseid: näiteks teha trenni võimalikult paljudes Eestimaa paikades. Meie kodumaa on tihedalt kaetud spordirajatistega ja väljas treenimise võimalustega. Tervise edendamine ja silmaringi avardamine - kaks kärbest ühe hoobiga.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.