Selline pööre juhtus esmaspäeval riigikogus, kui parlament arutas hädaolukorra seaduse muutmist. Valitsus tahab koroona-kriisist tingitud eriolukorra lõpetada 17. mai hilisõhtul ja vajab hooba, et saaks edasises hädaolukorras – mis ei ole enam või veel eriolukord – otsustada piirangute kehtestamise, jätkumise, leevendamise üle.

"Kui tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või mille mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile, võib Vabariigi Valitsus hädaolukorra kiireks lahendamiseks anda hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele korralduse," sõnastas valitsus seadusmuudatuse eelnõus enda soovi.

Nii oleks valitsusele jäänud käsuahel, kuidas hädaolukorras tegutsemist ja sealt väljumist korraldada, kuigi piirangute kehtestamise ja leevendamise põhiraskus langenuks siis koroona-kriisi puhul terviseametile.

See tekitas pahameelt EKRE ja Isamaa parlamendipoliitikutes, kes on terviseametit viimastel kuudel teravalt kritiseerinud.

"Kas te kujutate ette, et tänane terviseameti juhtkond saab õiguse keelata mis tahes teenuste osutamist, väljasviibimist, sulgeda asutusi, linnu, maakondi, keelata avalikke koosolekuid jne, jne, ilma et sellele eelneks valitsuse tasemel läbipaistev poliitiline arutelu või otsus?" küsis Aivar Kokk (Isamaa) esmaspäeval riigikogus.

Või Tarmo Kruusimäe, samuti Isamaast: "Minu valijatest kolm neljandikku ei toeta terviseametile nende ülesannete delegeerimist ja üks neljandik toetab. Eks ma siis lähtun sellest, kes mu siia valis, kas terviseamet või valijad."

Peeter Ernitsa (EKRE) sõnul ei saa ilma hädaolukorra seadust muutmata "pühapäeval [17. mail] eriolukorda ära lõpetada ja esmaspäevast, kui vaja, kedagi karantiini panna või tegevust piirata".

Aga kohe seejärel vajutas Ernits sõnade raskekuulipilduja päästiku põhja: "Kuid samas on erakordselt absurdne anda ametile, mida me ei usalda, volitusi juurde. Ametile, keda juhib järjekordne bürokraat, kes valdkonda ei tunne...  /---/ ...on ka üsna selge, et kui me anname sellele moolokile rohkem jõudu, siis enne vahetame ka need juhid välja. Ja ma arvan, et nii ka juhtub. Ja kui seltskond on korralikult puhastatud ja kui me oleme leidnud sinna ka tõeliselt pädevad juhid, siis on võimalik sellele ametile ka jõudu anda."

Niisuguse kirglikkuse peale võis hakata kahtlema, kas koalitsioonil on ikka hääled koos, et valitsuse algatatud seadusemuudatus vastu võtta ja terviseametile otsustamise jõudu juurde anda. Sest ka Jürgen Ligi (Reformierakond) ei saanud aru, "kuidas on juhtunud, et valitsus annab terviseametile suured volitused, selle asemel et võtta need volitused endale".

Ligi küsimus on kummaline, sest just Reformierakond oli teinud valitsuse seaduseelnõule muudatusettepaneku, mis tõstaks hädaolukorra lahendamisel näiteks terviseameti valitsusest ettepoole. Suurim opositsioonierakond ei pidanud õigeks, et valitsus saaks kollegiaalse võimaluse sekkuda hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse tegevusse ja anda talle korraldusi.

"Sellega võib jääda juhtimine ebaselgeks, hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus ei julge iseseisvalt tegutseda ning hägustub asutuse vastutus. Hädaolukorra heaks lahendamiseks on vaja ühte juhti ja vastutajat. Lisaks peab olema selge ja üheselt mõistetav käsuliin," põhjendas Reformierakonna fraktsioon enda soovitud muudatust.

Muudatus oli selline: "Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus võib hädaolukorra lahendamiseks anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korralduse, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi..."

"Ehk kui eriolukord saab läbi, aga jätkub hädaolukord, jääb terviseametile, nagu praegugi, õigus anda korraldusi valitsus- või kohaliku omavalitsuse asutustele ja valitsus seda mõjutada ei saa," selgitas parlamendiliige Signe Riisalo (Reformierakond).

Veel lihtsamalt öeldes - hädaolukorras ei saa valitsus võtta üle terviseameti juhtimist. Meie halduskorralduses olekski see tavatu.

Koalitsioon tavaliselt opositsiooni ettepanekuid ei toeta, mis tähendab, et Reformierakonna pakutud muudatus pidanuks kukkuma parlamendi alumisse lauasahtlisse. Aga häältega 44:38 sai see riigikogu toetuse.

Mis juhtus? Valitsuse jõudu kärpiva muudatuse poolt hääletasid koos ettepaneku teinud reformierakondlastega ka kaheksa EKRE fraktsiooni liiget – Riho Breivel, Peeter Ernits, Urmas Espenberg, Ruuben Kaalep, Uno Kaskpeit, Leo Kunnas, Anti Poolamets ja Henn Põlluaas  ning kolm inimest Keskerakonnast – Kaido Höövelson, Jaanus Karilaid ja Andrei Korobeinik.

Ruuben Kaalep EKRE-st põhjendas seda demokraatiaga – koalitsioonipoliitikud kiitsid heaks opositsiooni mõistliku ettepaneku.

Saame näha, kas samast põhimõttest, et võimuliit toetab mõistlikke algatusi, tulgu need kasvõi vastasrinnalt, hoiab EKRE ja kogu praegune valitus kinni ka tulevikus.

Riigikogus meenutavad mõned koalitsioonipoliitikud, et EKRE-le ei meeldi Keskerakonna ja Isamaa soov lõpetada juba praegu koroonakriisist tingitud eriolukord ning leevendada järjest piiranguid.

"Mis siis, kui nüüd otsustas EKRE toetada Reformierakonna muudatust, mis tõstab valitsuse kõrvale hädaolukorra lahendamisest ja annab kogu võimu terviseametile, et tekitada olukord, kus meie ise ei saa enam enda algatatud seaduseelnõu toetada?" sõnastas üks võimupoliitik pika küsimuse.

Peaminister Jüri Ratasel on seadusemuudatusega tuli takus. Kolmapäeval peaks riigikogu selle vastu võtma. Kui nii läheb, loodab valitsus, et president Kaljulaid ei kaalu seda kaks nädalat, vaid kuulutab seaduse kiirelt välja. Siis võime kõik ärgata 18. mail tõesti eriolukorrajärgses Eestis, kus koroonakriisist põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhib mitmete poliitikute kirutud terviseamet, kellele needsamad poliitikud nüüd võimu juurde andsid.

Kui nii läheb ja kui keegi koalitsioonist püüdis tõesti teisi üle kavaldada, siis on nad küll lõpuks ise enda heitest selili.