Riigikogu võttis vastu hädaolukorra seaduse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1589369040000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Riigikogu võttis vastu palju arutelu tekitanud hädaolukorra seaduse. Poolt hääletas 47 saadikut, vastu oli 42.

Seadus reguleerib hädaolukorra juhtimist, kui hädaolukorral on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või kui selle mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile.

Hädaolukorra seaduse muudatusega võimaldatakse hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel anda olukorra lahendamiseks täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korralduse, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi. Sellised korraldused on haldusakti andmine või toimingu sooritamine, toimingu sooritamise lõpetamine või toimingu sooritamise keelamine ning toimingu sooritamise osaline või täielik peatamine.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused on tingitud kiirest vajadusest anda terviseametile pärast eriolukorda õigusselgus ja kindlus tekkivate olukordadega toimetulekuks. Muudatuste eesmärk on tagada tõhus ja efektiivne nakkushaiguse leviku tõkestamine, andes terviseametile õiguse oma pädevustest ja volitustest lähtuvalt rakendada viiruse tõrjeks erinevaid nõudeid ja meetmeid.

Euroopa Liidus on senini meditsiiniseadmete valdkonda reguleerinud meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete direktiivid. Nende asemel hakatakse edaspidi järk-järgult kohaldama kahte uut EL-i määrust, mille eesmärk on anda meditsiiniseadmetele kindlam, läbipaistvam, prognoositavam ja jätkusuutlikum õigusraamistik. See tagab parema seadmete ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme ning toetab innovatsiooni. Määruste kohaldamisega seoses tuleb muuta meditsiiniseadme seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi.

Reformierakond tegi hädaolukorra ja nakkushaiguste ennetamise ning tõrje seaduse muutmise teisel lugemisel kaks muudatusettepanekut, mis pidid seadusesse sisse minema koos, et neil mõte sees oleks. Riigikogu hääletas aga sisse neist vaid ühe.

Seaduse peab välja kuulutama nüüd president.

Helmen Kütt: mitme punkti sõnastus on segane

Opositsiooni fraktsioonid olid eelnõule vastu hääletades üksmeelsed. Sotsiaaldemokraat Helmen Kütt ütles "Aktuaalsele kaamerale", et mitme sätte sõnastus jääb eelnõus segaseks.

"Ma usun, et keegi ei vaidlusta seda, et pärast eriolukorra lõppemist ongi teatud piirangute säilitamine vajalik. Aga mure on selles, et kas käesoleva eelnõuga rakendatavad piirangud, nende ulatus ja koosmõju on piisava selgusega ka kirja saanud," kommenteeris Kütt.

"Isegi kui käesolev seadus vastab põhiseadusele, siis selle alusel tehtud otsused ei pruugi enam seda olla," lisas ta.

Reformierakonna fraktsiooni liige Signe Riisalo ütles, et seadus jätab piirangute kestvuse lahtiseks ja eelnõu arutati kiirustades.

"Me oleme kuulnud valitsusliikmete seisukohta, mis ütleb, et me loome õigusselgust. Millist õigusselgust me siis loomas oleme sellise napi ajaraamiga, kus kõiki tavapäraseid seaduse menetlemise reegleid riigikogus eiratud on?" sõnas ta.

Sotsiaalkomisjoni esimees, keskerakondlane Tõnis Mölder ütles, et riigikogul tuleb eriolukorras tegusteda operatiivselt. Valitsus kavandab eriolukorralt minna hädaolukorrale üle esmaspäeval ja selleks ajaks on seda seadust vaja.

"Sügisel võiks tulla uuesti selle debati juurde tagasi, aga ma arvan, et praegu, tänasel hetkel on see seadus ikkagi väga hea ja valmis rakendamiseks. Ma usun, et me saame minna täisjõus eriolukorrast välja nii, et me ei peaks kõiki piiranguid leevendama, mis on põhjendatud," rääkis Mölder.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Anne Raiste, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: