President kuulutas vastuolulise hädaolukorra seaduse välja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1589531580000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

President Kersti Kaljulaid allkirjastas reede hommikul palju segadust tekitanud hädaolukorra seaduse, mis võimaldab eriolukorra pühapäeval lõpetada ja minna üle hädaolukorraga.

President allkirjastas kolmapäeval riigikogus vastu võetud meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu reede hommikul kell 9.49.

Seadust välja kuulutades sõnas riigipea, et kuigi põhiseadusega kooskõlas, on see seadus nii sisult kui vormilt näide halvast seadusloomest. Lisaks oli riigipea mures selle seadusega väheneva poliitilise vastutuse pärast ning kutsus parlamenti, valitsust ning põhiseaduslikke institutsioone üles korraldama eriolukorras astutud sammude põhjalikku ja sisulist revisjoni, et olla tulevikukriisideks paremini valmis.

Eelnõu tekitas sel nädalal palju poleemikat, kui koalitsioonisaadikute abiga hääletati sisse üks kahest Reformierakonna parandusettepanekust, mis olid üksteisest sõltuvuses.

Riigikantselei asus siiski seisukohale, et seaduse tekst tehnilist praaki ei sisalda ja seda saab rakendada, vaatamata sellele, et see oli seaduseandja tahte vastane, mis lõpuks parlamendis heaks kiideti.

Uus seadus annab terviseametile hädaolukorras suuremad volitused kui valitsusele. Ka muude suurte kriiside, nagu keskkonnareostuste, mürgistuste, üleujutuste või muu taolise puhul hakkavad otsuseid tegema need ametkonnad, kes kriisi juhivad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nakkusohu puhul on olukord teistsugune. Kui viiruse teine laine peaks ka sügisel Eestit tabama, teevad terviseamet ja valitsus otsuseid koos, sest valitsuse rolli nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses ei vähendatud. Terviseamet teeb siis üksikotsuseid, otsustades näiteks kiirelt sulgeda ühiselamu. Üleriigilise mõjuga otsuseid, näiteks otsuse sulgeda kaubanduskeskused, teeb valitsus.

"Üks põhiline muudatus ja oluline muudatus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses on see, et tuuakse sisse uus mõiste - "uus ohtlik nakkushaigus" "eriti ohtliku nakkushaiguse" mõiste kõrvale. COVID-19 nakkushaigust me täpselt saamegi käsitleda uue ohtliku nakkushaigusena," selgitas terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai.

See tähendab, et terviseamet saab edaspidi ka koroonaviiruse puhul kiirelt rakendada karantiinimeetmeid, piiranguid ja ka juhtumipõhiseid lahendusi.

President Kersti Kaljulaidi avaldus täismahus:

"Sel nädalal võttis Riigikogu vastu seaduse, millega muudetakse lisaks muudele seadustele ka hädaolukorra seadust (HoS)  ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust (NETS). Juba mitmendat korda on kroonviiruse põhjustatud eriolukorra ajal valitud tee, mis on hea näide halvast seadusloomest. Nii vormilt kui sisult.

Arusaadavalt on kriisiajal alati aega vähe. Iga suurem kriis toob välja augud seadusandluses. See on normaalne ja paratamatu, mistõttu võetakse pärast igat kriisi tavaliselt ette selle õppetunnid ja  nende analüüsi põhjal kohendatakse ka seadusi. Sestap ma ei mõista, miks riigikogu praeguses eriolukorras soovib juba mitmendat korda tegelda kiirkorras asjadega, kus puudub otsene ajasurve ja mis vajavad kriisi lahendamisest tulenevat tagantjärele tarkust – toimunu analüüsi ja sellel põhinevat sisukat arutelu.

Kobarseadus ei ole tingimata halb, kui mitme seaduse koos menetlemine toimub ühe eesmärgi nimel. Kuid nii nagu eelmisegi kobarseaduse puhul, on ka selles seaduses jälle kokku pandud seadusemuudatused, millest üks on vajalik praeguse kriisi järgmisteks sammudeks (NETS-i muutmine), kuid teise, hädaolukorra seaduse puhul muudetakse üldist raami kõigi tulevikukriiside jaoks.

Kuigi see ei ole põhiseaduse vastane, ei kuulu see arusaadava ja mõistliku seaduseloome juurde. Nii põhimõtteliste, pikaajalist mõju omavate otsuste tegemine ilma sisulise aruteluta – mida peegeldas ka menetluse käik riigikogus – ei ole põhjendatud.

NETS-i muudatus on põhiseadusega kooskõlas ning vajalik. Muudatus lisab koroonaviirushaiguse ohtlike nakkushaiguste hulka põhjusel, et küll teiste loetelus toodud tõbedega võrreldes vähem letaalne, on siiski tegemist varem tundmatu nakkusega. Põhiseaduse vastane ei ole ka HoS-i muudatus, mille eesmärgiks väideti olevat õigusselgus, kuid välja kukkus hoopis midagi muud. Seadusemuudatusega suurendati tuleviku hädaolukordade ajaks ametkondade volitusi selliselt, et lisaks endale asetas parlament kriisiohjes tagaistmele ka valitsuse.

Kas see oli riigikogu soov ja taotlus? Ei tea. Aga kindlasti on see mitu suurt sammu eemale riigikorraldusest, millisena mina Eestit näha tahan. Igasuguses hädaolukorras on demokraatia jaoks oluline, et otsustamises osaleks tasand, kellel on ka poliitiline vastutus meie riigi käekäigu pärast. Nii saab kaasa rääkida rahvas.

Nagu öeldud, vastutuse delegeerimise õigus riigikogul ju on. Ka valitsus ja isegi kohalikud omavalitsused saavad uue seaduse alusel edaspidi hädaolukorras ametnike selja taha varjuda ega pea enam inimeste jaoks tihti ebameeldivate otsuste tegijad olema. Ma usaldan Eesti ametnikke ja nende professionaalsust, kuid valitud poliitikute arusaadav roll otsuste langetamises riigi jaoks keerulistel aegadel on demokraatliku riigi jaoks omaette väärtus.

Olen pikka aega jälginud murega, kuidas riigikogu ei leia endas jõudu tegeleda Eesti kestliku tuleviku küsimustega sisuliselt – ja seegi seaduseelnõu on üks näide pikema analüüsita meie tuleviku määramisest. Niimoodi, vähehaaval, ühegi konkreetse sammuga otseselt põhiseadusega vastuollu minemata, annabki riigikogu oma võimu käest.

Austatud riigikogu – ära tee seda. Selle seaduse kuulutan ma välja, kuivõrd see ei ole vastuolus meie põhiseadusega ning osa sellest on vajalik sujuvaks kriisist väljumiseks. Aga pöördun seejuures teie, rahvaesindajate poole – ja ka valitsuse, õiguskantsleri, riigikontrolöri poole – ühe sooviga.

See on palve nüüd ja kohe, veel enne suve, kui selle kriisi haripunkt on möödas, põhjalikult analüüsida eriolukorras astutud samme ja aidata ühiskonnal jõuda selgusele, millised loodud pretsedentidest on väärt tulevikus samasugustes rasketes oludes kasutamist ja millised tuleks saata ajaloo prügikasti. See töö on Eesti kui demokraatliku riigi säilitamiseks hädavajalik ja selle töö eestvedaja ning ka järelduste põhjal muudatuste tegija saab lõpuni olla vaid riigikogu. Soovin riigikogule selleks jõudu ja edu."

 

Toimetaja: Merilin Pärli, Tiina Jaakson, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: