Riigiõiguse ekspert: hädaolukorra seaduse sõnastus on ebamäärane

Tartu ülikooli riigiõiguse lektor Paloma Krõõt Tupay ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et sel nädalal riigikogus arutlusel oleva hädaolukorra seaduse hägune sõnastus võib kaasa tuua selle, et tulevased otsused lähevad põhiseadusega vastuollu.

Tõenäoliselt 18. maist ei ole Eestis enam eriolukord. Kas meil oleks põhjust selle seaduse pärast muret tunda?

See on oluline küsimus, mis juhtub, kui meil seda seadust esmaspäeval ei ole. Sellepärast ongi tekkinud mure, sest siis me teatud piiranguid ei saa enam kehtestada. Meil on olnud näiteks liikumispiiranguga selline seos, et me saame seda karantiini hetkel kehtiva õiguse kohaselt vaid kehtestada eriolukorra ajal koroonaviiruse leviku piiramiseks. Aga et me saaksime seda ka tulevikus, rahuajal teha, n-ö hädaolukorra ajal, mis ei ole enam eriolukord, selle jaoks on meil vaja vastu võtta seadusemuudatus.

Kas teie hinnangul see seadus annab ametnikele liiga palju võimu? Signe Riisalo ütles, et see seadus läheb väga jõuliselt piirama inimeste vabadusi.

Kahtlemata selliseid võimalusi see seadus endaga kaasa toob. Siin peabki küsima, et kiirmenetlus ei pruugi olla hea demokraatlik tava, see üldine sõnastus ka mitte hea seadusmenetluse tava. See iseenesest ei pruugi olla veel põhiseaduse vastane. Küsimus on aga see, et kas selle hägusa seaduse sõnastuse alusel ei võiks teatud avaliku võimu otsused, kui neid ei käsitleta vastutustundlikult, muutuda põhiseaduse vastaseks ehk kas avalik võim ei saaks siin võtta otsuseid, mis oleks vastuolus kehtiva põhiseadusega. Kindlasti selline ebamäärasus on seadusesse sisse kirjutatud.

Kas see tee, et me võtame rahva poolt mandaadi saanud poliitikutelt, valitsuselt volitusi ära ja anname neid ametnikele, spetsialistidele, on õige?

Ma arvan, et see kätkeb endas just seda vajaliku poliitilise vastutuse hägustumise ohtu. Loomulikult, terviseamet võib piirata põhiõigusi, ka täna võib ta seda teha, küsimus on aga selles ulatuses, milles ta võib seda teha. Alates teatud ulatusest, nagu me näiteks nüüd näeme suure pandeemia väljaastumise vajaduse puhul, on meil vaja selliseid otsuseid, kus oleks selle taga ka poliitiline vastutus, et kui inimesele see vastav otsus ei meeldi, siis ta saaks pärast, näiteks valimistel öelda, et mulle see otsus ei meeldi.

Kui te vaatate seda, mis esmaspäeval parlamendis toimus, siis kas saadikud vajaks õigusalast koolitust?

Ma arvan, et saadikud on kõik tegelikult üsnagi pädevad oma ametites ja nad teavad ka seda, millist positsiooni nad just omavad. Ja ka opositsioon peabki olema aktiivne just antud hetkel. Kui tõesti keegi tunneb, et tema vabadusi ehk saadikupuutumatust ja vaba mandaati on piiratud, siis, ma arvan, saab juba vajadusel kohtu poole pöörduda.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: