Riigikogu lõpetas esmaspäeval hädaolukorra seaduse teise lugemise, kus hääletati sisse vaid üks kahest Reformierakonna parandusettepanekust, mis hinnangu järgi toimiksid õiguslikult üksnes koosmõjus.

Tartu ülikooli riigiõiguse lektor Paloma Krõõt Tupay ütles teisipäeval "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et hädaolukorra seaduse hägune sõnastus võib kaasa tuua selle, et tulevased otsused lähevad põhiseadusega vastuollu.

Madise ütles raadiointervjuus, et hädaolukorra seaduse muudatustele ta hinnangut ei anna, aga nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusesse tehtavad muudatused oleksid tema hinnangul "samm õiges suunas".

"See ei ole ideaalne, aga õiguskantsler eelnõusid ei kirjuta. /.../ Kui kehtivas seaduses on lihtsalt, et tohib kohustada inimest terviseuuringuks, näiteks koroonatestiks, siis eelnõu ütleb, et võib kohustada üksnes neid inimesi, kes on nakkuskahtlased. Meie hinnangul sellised täpsustused, mis muudavad põhiõiguste piiramise võimaluse kitsamaks ehk kaitsevad inimesi paremini, on alati tervitatavad. Nii et jah, pigem on see samm õiges suunas," lausus Madise.

Kardetava õigusliku praagi kohta märkis Madise, et tema sellist hinnangut praegu ei anna. "Koos väga vajalike muudatustega /.../ on sinna liidetud muudatusi, mille vajadusi oskavad põhjendada need, kes need on sinna kirja pannud. Sellist olukorda, kus seadus oleks rakendamatu peale muudatusi, tekkinud ei ole," ütles Madise.

Madise märkis ka, et ei võta praegu seisukohta muudatuste vajaduse osas.

Madise lisas, et on vaadanud seaduses just seda osa, kuidas nakkuskoldeid õigusriigilikult tõrjuda, et liiga palju inimesed kahju ei saaks ning põhiõigused oleksid kaitstud.

"Kogu eelnõu arutelu on läinud emotsionaalseks ja vahel tundub, et inimesed ei ole lugenud kehtivat hädaolukorra seadust, või mis veelgi olulisem, kehtivat nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust. /.../ Vaidlus, mis viis eelnõu algatuseni, oligi selles, et kuidas nakkushaigusi tõrjuda nii, et see, mida teha tohib ja kes tohib, oleks arusaadav kõikidele inimestele ja ametnikele. Arutelu kandus kuidagi hädaolukorra keskseks ja ka muudatused on hoopis teist laadi," lausus Madise.

Õiguskantsler märkis, et tema hinnangul ei peaks "üldiste väga piiravate meetmetega ühiskonda osaliselt lukku keerama, vaid et oleks võimalik selgel õiguslikul alusel põhiseaduspäraselt panna nakkuse levikule piir".

"Ka praegu kehtiva seaduse järgi on kohalikul omavalitsusel või terviseametil õigus panna inimesed, sõidukid, kaubad karantiini, on võimalus sulgeda ajutiselt koole, asutusi, nõuda desinfektsiooni, terviseuuringute korraldamist. Eelnõus on kirjutatud see selgemini lahti," lausus Madise.