Aare Arva: Pärnu pole nii rikas, et ehitada uus sild ja vana sild maha kanda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Aare Arva
Aare Arva Autor/allikas: Erakogu

Mind ajendas sõna võtma Pärnu linnavolikogus 30. aprillil toimunud arutelu Pärnu sildade teemal. Paistab, et oleme sattunud sildade osas kahvlisse ega oska otsustada, kuidas oleks praeguses olukorras õigem ja otstarbekam toimetada, kirjutab Aare Arva.

Linnavalitsuse seisukoht on, toetudes proovikoormamise aruandele, et Pärnu Kesklinna sild on normaalses tehnilises seisukorras ning sillale lubatavate sõidukite täismassi vähendamist kaheksalt tonnilt kolme ja poole tonnini ei peeta probleemiks. Uue silla valmimiseni ei ole Kesklinna sild ohtlik (vt "Sillaekspert: Häirekella pole põhjust lüüa", PP 15.04).

Linnapea Romek Kosenkraniuse sõnavõtust volikogus selgus, et Pärnu ei saagi kolmandat silda, vaid tuleb uus sild ja Kesklinna sild jääb ühistranspordile ning jalakäijatele nn kergliiklussillana. Sellest tekib omakorda küsimus, miks sel juhul kulutati nii palju raha Tallinna maantee ristmiku rekonstrueerimisele? Linnapea vastas volikogus, et sellepärast ongi Isamaa opositsioonis. Seega oli Isamaa Pärnut praegu valitseva n-ö sillakoalitsiooni ämmaemand.

Nüüd uue silla maksumusest. Praegu räägitakse ehitushinnast 22 miljonit eurot (vt "Uus autosild üle Pärnu jõe maksab 22 miljonit", PP 18.04), kuid ei sõnagi liiklussõlmede maksumusest.

Ometi on vaja välja ehitada Rääma ja Raba tänava ristmik, Oja-Rääma ristmik, Pargi tänava pikendus ning Pika ja Pargi tänava ristmik. Lahendamata on liiklusskeem uus sild-rannarajoon. Kogu lahenduse hinnaks kujuneb umbes 30-40 miljonit eurot. Paraku ei lahendata sellega liiklusprobleemi Pärnu kesklinnas, pigem läheb häda suuremaks.

Pärnu Rääma linnaosa elanikuna ei mäleta ma, et linnavalitsus oleks kas või kord Rääma elanikelt küsinud nende arvamust. Kas Rääma elanikud eelistavad autosilda või kergliiklussilda? Minu mäletamist mööda ei ole kohalikelt kunagi midagi küsitud.

Minu arvates peaksime keskenduma Kesklinna silla rekonstrueerimisele. Uuringud kinnitavad, et sillasambad ehk kessoonid võimaldavad uue pealiskonstruktsiooni ehitamist (vt Siim Suursild "Sild kui valge hobune valimisteks", PP 24.04).

Planeeritud on jätta kaks sõidurada ja silla mõlemale poolele lisanduksid nelja meetri laiused kergliiklusteed. See ehitustöö koos ajutise silla rendiga maksaks u kümme miljonit eurot. Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmik on rekonstrueeritud ning sillal ei tohiks enam ummikuid tekkida - Jannseni tänavale on kaks vasakpöörderada ja Rääma tänavalt sillale on samuti kaks vasakpöörderada.

Eeltoodut lugedes palun mitte teha järeldust, et olen uue silla vastu. Ei ole, kuid leian, et selle asukoht praeguses koridoris ei ole piisavalt kaalutud linna tulevikku arvestades.

Paraku pole Pärnu nii rikas, et ehitada uus sild ja Kesklinna sild maha kanda, see oleks linlaste petmine. Võimuloleva "sillakoalitsiooni" edastatav sõnum on eksitav. Järgmisel aastal tahetakse hakata ehitama uut silda, jättes linnakodanikele selgitamata, et see polegi kolmas, vaid uus teine sild.

Minu isiklik visioon Pärnu sildadest on järgmine. Rekonstrueerida Kesklinna sild: kaks sõidurida ja laiad kergliiklusteed. Raba-Pargi tänava joonele ehitada kergliiklussild operatiivsõidukite liiklemise võimalusega. Selle silla ehitamiseks on linnavõimul võimalik taotleda rahastust Euroopa Liidu kesklinna liikluse vähendamise fondist.

Kolmas sild tulgu Tammsaare tänava pikendusele, kus on olemas sillakoridor ja kuhu uue silla ehitamisest on varemgi räägitud. Pärnu linna uues arengukavas on samuti sillakoridor ette nähtud.

Miks peaks uus sild tulema Tammsaare tänava joonele, sellele on põhjendust öelda väga lihtne. Samasse tuleb jõustruktuuride, politsei ja päästeameti, uus hoone ning sealt on kõige kiirem võimalus jõge ületada. Samuti peab arvestama endise kalakombinaadi alale kavandatava uue elurajooniga. Mõeldamatu on, et Suure-Jõe tänav muutub tiheda liiklusega tänavaks selleks, et kesklinnas saaks üle jõe.

Pean tõdema, et Pärnus on kombeks teha midagi valmis, mõtlemata suuremale pildile ja tulevikule. Linna peab vaatama tervikuna, kaaludes erinevaid võimalusi ja lahendusi.

Kommentaar kajastab kirjutaja isiklikke seisukohti.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: