Kolm Lääne-Tallinna keskhaiglas surnud koroonapatsienti nakatus haiglas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Kui seni teadis avalikkus, et Kuressaare haiglas on toimunud ulatuslik haiglasisene koroonaviiruse levik, siis nüüd sai teatavaks, et ka Lääne-Tallinna keskhaiglas on nakatunud 24 muu haiguse tõttu ravile tulnud patsienti. Kuuest haiglas COVID-19 diagnoosiga surnud patsiendist kolm saigi nakkuse haiglast.

Esmalt, märtsi keskel, nakatusid Lääne-Tallinna keskhaiglas töötajad. Alates 24. märtsist aga hakkas haigus levima ravil olnud patsientide seas. Nüüdseks on teada 24 töötaja ja 24 patsiendi haigestumine. Haiglas töötab kokku 1800 inimest.

"COVID-19 diagnoosiga on meil surnud üldse haiglas kuus inimest, nendest kolm on tõenäoliselt saanud nakkuse haiglast ja nende patsientide vanus oli 80+, 90+ ja nendel kõigil olid rasked kaasuvad haigused," ütles Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Imbi Moks.

Esimene nakkuspuhang sai alguse uuringutele tulnud patsiendist, kes kurtis mitu kuud kestnud palaviku üle. Haiglasse tulles oli patsiendi koroonaproov negatiivne, kuid paar päeva hiljem tehtud kordustest andis positiivse tulemuse. Hiljem on nakkuspuhanguid ette tulnud sise-, uroloogia-, neuroloogia- ja kirurgiaosakonnas.

Eriolukorra alguses sai üks töötajatest nakkuse koroonapositiivselt sünnitajalt. Haigestunuid on ka nakkusosakonna personali seas.

"Need on erinevad puhangud olnud ja puhangust räägime meditsiinis siis, kui üks inimene annab nakkuse edasi teisele," selgitas Moks.

Terviseameti kinnitusel ei ole nakkus levinud Lääne-Tallinna keskhaigla Pelgulinna sünnitusmajja ega Õismäel asuvasse õendus-hooldusosakonda.

Viimane haiglasisene nakatumine fikseeriti 5. mail ja hetkel on karantiinis kirurgiaosakond. Selle osakonna töötajad on saadetud vähemalt 14 päevaks koju ja patsiendid on sõltuvalt nende seisundist suunatud kas kodusele ravile või spetsiaalsesse koroonaosakonda.

Haigestunute seas on olnud nii hooldajaid, arste kui ka tugipersonali, kõige enam on haigestute seas medõdesid, kes puutuvad oma töös patsientidega enim kokku.

Moksi sõnul polnud eriolukorra alguses ühelgi haiglal piisava varuga isikukaitsevahendeid, mis oleks andnud võimaluse kasutada neid igal pool.

"Pigem me kasutasime neid kokkuhoidlikult ja nendes kohtades, kus oli kindel COVID-haige. Aga puudust meil nendest ka ei ole olnud," sõnas haiglajuht.

Terviseamet ei andnud Lääne-Tallinna keskhaiglale luba plaanilise ravi alustamiseks, kuna haiglal pole õnnestunud nakkuselevikut oma seinte vahel kontrolli alla saada, ning algatas riikliku järelevalve.

Terviseameti põhja regiooni juhi Ester Öpiku sõnul tunnistas ka haigla ise, et neil pole õnnestunud nakkuse levikut haiglas kontrolli alla saada.

"Kui esimene juhtum haiglas tekkis, siis haigla reageeris kiiresti, osakond pandi karantiini, nakatunud töötajad määrati kodusele ravile, nakatunud patsiendid isoleeriti. Muret teeb, et selliseid juhuseid on tulnud juurde," rääkis Öpik.

Lääne-Tallinna keskhaiglas on tegu üksikute isetekkeliste juhtumitega, mitte ühe suur puhanguga.

Öpiku sõnul võib haiglates üksikuid nakatumisjuhtumeid ette tulla ja üldjuhul saavad raviasutused probleemi lokaliseerimisega ise hakkama.

"Kui me ikkagi näeme, et seal tekib neid juhuseid juurde, siis me peame tagama koostöös haiglaga, et neid juhuseid ei tuleks juurde," ütles terviseameti esindaja.

"Kas me peame kuidagi koos mõtlema isikukaitsevahendite parema kasutamise peale võib-olla on küsimus selles, et erinevate üksuste vahel personali ristkasutatakse või on seal mingid muud tegurid, mis on jäänud märkamata," lisas ta.

Järelevalvemenetluse käigus peaks Öpiku sõnul selguma, miks on haiglasisene levik olnud võimalik. Haigla töötajaid on usinalt testitud.

Juhuvalimi alusel testiti haiglas 290 töötajat, kel puudusid sümptomid ja kõigi nende test osutus negatiivseks. Haigla ise on oma töötajatele teinud ligi 400 testi ning haigestunud töötaja lubatakse tööle tagasi pärast kaht negatiivset proovi, mis on tehtud 24 tunni jooksul.

Kuressaare haiglas menetlust ei tule

Ulatuslik haiglasisene nakkuse levik oli ka Kuressaare haiglas, kuid Öpiku sõnul ei saa kaht haiglat võrrelda.

"Kuressaares juhtus väga palju asju ja lühikese aja jooksul korraga, Lääne-Tallinna puhul on ikkagi olnud see, et esimene meile teada olev probleem tekkis märtsi lõpus, see ilusti lokaliseeriti, saadi kontrolli alla, aga hiljem tekkis mõnedes teistes üksustes nii patsientide kui ka töötajate hulgas nakatumisi," ütles Öpik.

Terviseamet Kuressaare haigla kohta riiklikku järelevalvet ei ole alustanud, seal toimunu peaks selgitama välja haigekassa audit.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: