Kagupiiri ehitamine algab suvel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1584862860000 | amCalendar}}
Foto: Mirjam Nutov/ERR

Kagupiiri esimese etapi ehitushanke võitis AS Merko Ehitus Eesti ja AS GRK Infra ühispakkumine. Kokku osales kagupiiri esimese ehitusetapi hankes viis tingimustele vastanud pakkujat.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitšev ütles ERR-ile, et hankega võib rahule jääda ja eeldatavasti hakkab ehitus suvel.

Järgmiseks koostab hanke võitja tööprojekti ning hakkab 23,5 kilomeetri pikkusele Eesti-Vene piiri lõigule taristut rajama. "See hõlmab patrullteed, viivitusaeda, kaameraposte, kommunikatsioone, elektrit, ka juurdepääsuteid selles lõigus. Et luua valmis kogu piiritaristu kuni tehnika paigaldamiseni – tehnika paigaldatakse hiljem taristu peale," selgitas Belitšev.

Kagupiiri taristu esimese etapi ehitustööd kulgevad 23,5 kilomeetrisel kitsal piirilõigul Võrumaal alates Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist kuni Luhamaa piiripunktini. Belitševi sõnul on PPA ootus ja soov, et suvel "saaks kopp maasse".

Praeguse prognoosi kohaselt kulub 23,5 kilomeetrile piiritaristu väljaehitamiseks hinnanguliselt kuni kolm aastat.

Kagupiiri esimese etapi ehitustööde hind on suurusjärgus 20 miljonit eurot. Lisaks on tänaseks investeeritud umbes 25 miljonit eurot selleks, et projekteerida maismaapiir, rajada katselõigud, paigaldada maismaale piirimärgid, Peipsi järvele veemärgid ning Narva jõele täiendavad seirepositsioonid, teatas PPA.

PPA on valmis jätkama järgmiste piirilõikude hangetega. "Kui leping on sõlmitud, kõik töövood kokku lepitud ja praeguse hanke võitja oma töödega alustanud. Me oleme juba ette valmistanud järgmist hanget, üsna pea tuleb järgmise etapi hange välja," ütles Belitšev.

Belitsevi sõnul peaks piiri ehitus elavdama ka kohalikku majandust. "Valiku teeb hanke võitja, aga tavapärane on see, et sellistel objektidel kasutatakse kohalikku tööjõudu – ehitajaid, tehnikat. Kuivõrd tuleb rohkem rahvast, siis võib-olla ka kohalikud majutusasutused saavad rohkem tööd," lausus ta.

Belitševi sõnul on täna maismaapiiri 136. kilomeetrist valveseadmetega kaetud üksnes kümnendik kogu piirist, piiritrass on kohati läbimatu, puudub igasugune taristu ning täielik ülevaade piiriolukorrast.

Maismaalõik kõige probleemsem

Siseminister Mart Helme ütles, et riik loodab kagupiiri väljaehitamisega alustada võimalikult kiiresti, sest taristu väljaehitamine on seiresüsteemi rajamise eelduseks.

"Meie eesmärk on rajada Eestile turvaline piir, mis võimaldab avastada ja tuvastada piiririkkumised ning neile vajadusel piisavalt kiiresti reageerida. Möödunud aasta augustis otsustasime valitsusega seni planeeritud projektist soodsama, kuid samuti efektiivse variandi kasuks. Selle järgi saab piiri väljaehitamise järgmistes etappides võtta kasutusele kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid," lisas Helme.

Mullu suvel otsustas valitsus piiritaristu elemente osaliselt vähendada. Nii jäeti projektist välja liivariba ja loomatõkkeaed, ühtlasi otsustati patrullrada kohati kitsendada ning jätta läbitavaks kergtehnikaga.

Ehitushange ei hõlma seiretehnikat ega IT-lahendusi, mis on plaanis hankida eraldi pärast taristu valmimist.

Esmajärjekorras alustatakse piiriehitustöid just sel maismaalõigul, kuna ohuhinnangute järgi on tegu kõige problemaatilisema piirilõiguga.

"Surve piirile on suurem just suunaga Venemaalt Lätti, milleks tihti ületatakse ebaseaduslikult piiri kolmikpunkti lähistelt. Ühtlasi on sel lõigul lõppenud vajaminevad ettevalmistustööde maade võõrandamisest kuni elektriliitumiste rajamiseni välja," märkis Belitšev.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: