Peaminister Ratase hoiatus: Eesti peab olema valmis viiruse teiseks laineks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil
Peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil Autor/allikas: Riigikantselei

Peaminister Jüri Ratas riputab eriolukorra juhi vormi varna, sest see aeg saab pühapäeval läbi. Edasi tõuseb hädaolukorda lahendavaks asutuseks terviseamet. "Kindlasti terviseamet oma valdkonnas teeb tööd professionaalselt," kinnitas Ratas ERR-i raadiouudistele. Ja samas hoiatas, et peab olema valmis viiruse uueks laineks.

Kas te homsest enam näomaski ei kanna?

Kaitsemaski ma kannan kindlasti, kui käin näiteks kauplustes. Nii nagu on ka professor Lutsar öelnud, et mask võiks olla sotsiaalne norm, eriti kuna meil on jätkuvalt viiruse aeg.

Kui rahulikul või ebakindlal pilgul te vaatate eriolukorra järgset Eestit?

Peame olema valmis uueks laineks. Siin ei ole emotsioonidel kohta.

Eesti peab olema valmis teiseks laineks, peame sellega arvestama. Valmisolek tähendab erinevaid eluvaldkondi, erinevaid teemasid ja selleks me valmistume.

Te mõistate, et inimesed on piirangutest ja sotsiaalsest eraklusest väsinud?

Eesti inimesed on väga tublid olnud.

See, et me oleme nii kaugele üldse jõudnud ja võime öelda, et 17. mai 2020 on viimane eriolukorra päev – loodan, et see jääb Eestis nii võimalikult kauaks – on märk sellest, kuidas inimesed on erinevaid meetmeid ja norme järginud, on kandnud isiklikku vastutust. See näitab ka, et meie eesliinitöötajad, meie meditsiin on vastu pidanud.

Nii et ma väga loodan, et saame samm-sammult minna tagasi normaalsusesse, kuigi mõned reeglid veel jätkuvad.

Aga see, et inimesed on väsinud, et inimesed soovivad nautida kevadet ja lähenevat suve, on ju arusaadav. Samas, kuklatunnetus ütleb, et see viirus ei ole ära kadunud, viirus on jätkuvalt maailmas, Euroopas ja ka Eestis.

Millal ja kuidas hakkab valitsus tegema koroona-piirangute revisjoni, et kui tuleb viiruse teine laine, siis mida senisest võtta ja mida jätta?

See revisjon juba käib. Seadusandlik pool, isikukaitsevahendid, meditsiinisüsteemi valmisolek, kindlasti majandusmeetmed... Nende teemade kallal me töötame.

Kui te vaatate tulevikku ja võimalikku viiruse teist lainet, siis – kuidas teile praegu tundub – kas on mingid senised piirangud, mida Eesti jätab järgmisel korral kasutamata?

Eesti on jätnud üldiselt väga palju piiranguid kasutamata. Eesti ühiskond on olnud ka viimased üheksa ja pool nädalat ikkagi suhteliselt lahti, suhteliselt avatud. Aga loomulikult, need piirangud, mida me tegime, lõid päris valusasti mitmeid majandussektoreid.

Arvan, et mingid piirangud jäävad üht- või teistmoodi kehtima nii kauaks, kuni tuleb vaktsiin.

Kas mingeid piiranguid saaks teha teistmoodi? Tagantjärele tarkusega – kindlasti. Nii palju kui võimalik, tuleb koldeid lokaliseerida, isoleerida kohapeal. Sama [Tartu] Raatuse [tänava ühiselamu] näide, mille puhul oli meil tol õhtul rohkem kui tunnine telefonikonverents, sest tegime kõik selleks, et mitte sulgeda Tartut, vaid konkreetselt üks aadress.

Kui ka tulevikus on võimalik niimoodi läheneda, siis tuleks seda teha.

Kas Eesti on kutsunud Soomet ühinema nn Balti Schengeniga, ehk inimeste vaba liikumisega Eesti, Läti ja Leedu vahel?

Jah, see on olnud kogu aeg meie positsioon, et kui epidemioloogiline olukord võimaldab, siis vaadata seda [Soome-Balti] piirkonda ühtsena. Eesti on näidanud välispoliitiliselt teiste riikidega suheldes väga suurt initsiatiivi.

Balti riikide [omavaheline] avamine selle nädala reedest näitab, et riigid usaldavad üksteist. Ja see, et neljapäevast saime teha päris palju leevendusi Eesti ja Soome vahelises liikluses, näitab samuti meie häid ja usalduslikke suhteid.

Aga millal saavad sõita eestlased turistidena Soome ja soomlased Eestisse?

See oleneb esiteks epidemioloogilisest olukorrast. Teiseks, seda peavad mõlemad riigid võimaldama. Nii et siin läheb veel natukene aega.

Kas praegu on kõhklev Soome või Eesti?

Terve maailm on kõhklev.

Aga kui rääkida Eesti ja Soome vahelisest olukorrast, siis eks mõlemad riigid, nende meditsiinitöötajad, ka valitsuste liikmed tahavad teha kõik, et viirusepuhang läheks alla ja ei tuleks uut lainet.  

Kas meie valitsusel on nimekiri riikidest, kelle kodanikel on keelatud Eestisse siseneda? Ja ka riikidest, kuhu ei soovitata eestlastel minna?

Hetkel on otsus, et teistest riikidest ei saa Eestisse tulla, välja arvatud Balti riigid, välja arvatud töö pendelränne Soomega ja näiteks diplomaadid, kes saavad vabalt liikuda. Samuti kaubad.

Tallink kui strateegiline ettevõte saab valitsuse toel laenu, kas on nüüd lõplikult kindel, et samamoodi vaatab valitsus ka Nordica lennufirmale?

Valitsus on otsustanud Nordicasse panustada 30 miljonit eurot, et Nordica saaks kõigepealt oma äriplaani uuendada, teha struktuurseid reforme ja valitsuse soov on, et võimalikult palju otselende oleks Tallinnast.

Eesti peaks ju olema huvitatud, et reisimine hakkaks nullpunktist ülespoole tõusma, sest see on osa normaalse elu, ka ettevõtluse taastumisest.

Kogu selle viiruse raames on olnud minul ja usun, et kogu valitsusel prioriteet number üks inimeste elu ja tervis. Loomulikult, me oleme alati vaadanud ka majanduse taastumist ning kindlasti on lennuliinide avamine üks majanduse ja ettevõtluse mootori taaskäivitajaid. Tõsi, saame seda teha siis, kui näeme, et näiteks nakkuskordaja või nakatunute arv on languses ka nendes [teistes] riikides.

Nüüd on terviseamet hädaolukorda lahendav asutus. Kas terviseametil on peaministri ja valitsuse täielik usaldus?

Terviseameti ja valitsuse vahel on töine ja professionaalne minister – sotsiaalminister Tanel Kiik. Võimaluse teha teatud üleriigilisi regulatsioone valitsuse tasandil andis riigikogu lõppeval nädalal ja president kuulutas selle seaduse välja.

Sellega, et kriisist teha õppetunde kogu spektris, tuleb kindlasti tegeleda.

Kas teie usaldate praegu terviseametit kui hädaolukorda lahendavat asutust?

Nagu ütlesin, on valitsus teinud oma otsused, mis on andnud valitsusele võimaluse jätkuvalt teatud piiranguid üleriigiliselt jõustada, olgu see 2+2 [inimestevaheline distants], olgu see [14 päevase] karantiini reegel.

Kindlasti terviseamet oma valdkonnas teeb tööd professionaalselt.

Kas negatiivne lisaeelarve sel aastal tuleb?

Usun, et tuleme eelarve juurde tagasi siis, kui rahandusministeerium annab suvise [majandus]prognoosi, augusti lõpus või septembri alguses. See, et kriisi ajal teeb avalik sektor ka kokkuhoidu, on selge, sest teatud kulutusi ei tehtud.

Kuivõrd on seoses koroona-kriisiga küpsenud valitsusel valmisolek suurendada kodumaise teaduse rahastamist?

Koroona-kriisi raames oleme teinud meie teadlastega, professoritega, doktoritega väga head ja tõsist koostööd. Olgu selle üheks väikeseks näiteks see, et lisaeelarves oli kolmanda taseme labori investeering Tartu Ülikoolis. Rääkimata sellest, et täna käivad mitmed ja mitmed teaduslikud testimised üle Eesti, kus just teadlased ja professorid hindavad Eesti seisu seoses koroonaviirusega ja nakatumise taset.

Jääb mulje, et EKRE ja Keskerakond pole nõus avalikku sektorit kärpima, Isamaa on siin palju paindlikum. Kuidas teie arvates õige oleks?

Jääb vale mulje. Valitsus on minu meelest käitunud väga töiselt ja professionaalselt selle kriisi raames. Ei ole lähtutud sellest, millised on mingid reitingud, vaid lähtutud on sellest, et võimalikult kiiresti kriisist üle saada, võimalikult kiiresti normaalsesse ellu tagasi pöörduda.

Valitsus on kokku leppinud, punkt üks, et me teeme kokkuhoiu selle aasta kriisikuude raames. Ja punkt kaks, kindlasti tulevad ka teatud kärped ja kokkuhoid järgmise aasta eelarves. See on kokku lepitud kolme valitsuspartneri vahel.

Esmaspäeval esinete eriolukorda lõpetava poliitilise avaldusega parlamendis. Kas riigikogu liikmed saavad teile ka küsimusi esitada?

Jah, saavad.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: