Jüri Ratas: eriolukord lõppes, kuid kriis kestab edasi
Hoolimata kõikidest ettevalmistustest, plaanidest ja õppustest võime öelda, et selliseks kriisiks ei olnud päriselt valmis ei meie ega ükski teine riik maailmas. Nüüd on meie kohustus olukorrast õppida. Me peame tulema siit välja targema, tugevama ja vastupidavamana, ütles peaminister Jüri Ratas riigikogus tehtud poliitilises avalduses.
Pea kümme nädalat tagasi, 12. märtsil esinesin riigikogu ees poliitilise avaldusega koroonaviiruse levikust tingitud kriisi kohta.
Eelmisel päeval oli Maailma Terviseorganisatsioon hinnanud, et viiruse levik on saavutanud ülemaailmse epideemia mõõtmed. Samal hommikul moodustasime valitsuskomisjoni viiruse olukorraga tegelemiseks ning sellest tulenevatele rahvatervise- ja majandusprobleemidele lahenduste leidmiseks. Viimastel õhtutundidel kuulutas valitsus esimest korda Eesti ajaloos välja eriolukorra.
Selleks ajaks oli Eestis leidnud kinnitust 16 inimese nakatumine ning tuvastatud nakkuse riigisisene edasikandumine. Praeguseks oleme teinud 70 189 laboratoorset koroonaviiruse testi, millest 1784 on andnud positiivse vastuse.
Paraku on see haigus nõudnud Eestis ka 64 inimelu. Tegemist on üheselt iseseisvuse taastanud Eesti suurima tsiviilkriisiga, mis on puudutanud lähedalt või kaugemalt kõiki Eestimaa inimesi, piirkondi ja eluvaldkondi.
Praeguseks on viiruse levik olnud meil enam kui kuu aega langustrendis. Teadlaste mõõdetav nakatamiskordaja on püsinud 7. aprillist alla ühe, mis tähendab, et viirus taandub.
Sama kinnitab ka Tartu ülikooli teadlaste juhuvalimiga uuring, mille tulemused näitavad, et viiruse levimus Eestis on madal. Igapäevane uute tuvastatud nakatunute arv on terve maikuu püsinud väiksem või võrdne kümnega. Haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide arv väheneb samuti järjekindlalt.
Valitsus sõnastas 9. märtsil kriisiga tegelemiseks kuus eesmärki, mille kaudu on võimalik ka Eesti kriisiga hakkamasaamist tagantjärele hinnata. Need olid:
- tõkestada koroonaviiruse edasist levikut Eestisse,
- tõkestada koroonaviiruse kohapealset levikut Eestis,
- tagada tervishoiusüsteemi toimetulek koroonaviiruse tõrje ja raviga,
- vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust koroonaviiruse leviku tõkestamise ja ravi kohta,
- tagada inimeste toimetulek koroonaviirusest tulenevate kaudsete mõjudega,
- tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.
Õppetund Euroopa Liidu ühtsuse hoidmiseks
Koroonaviiruse levik Eestisse pidurdus pärast piiride ajutist sulgemist. Ulatuslikud reisimispiirangud olid hädavajalikud ning pea kõik Euroopa Liidu liikmesriigid taastasid ajutise piirikontrolli. Loomulikult oleks võinud seejuures olla enam riikidevahelist koostööd ja infovahetust, sest nägime tõrkeid inimeste koju naasmisel ning ka probleeme strateegiliste kaupade transpordiga.
Need häired näitasid, kui suur väärtus ja julgeolekugarantii on hästi töötav Euroopa Liidu ühtne turg ning vaba liikumine. Usun, et kõik osapooled on kogetust järeldusi teinud ning sellest sai õppetund Euroopa Liidu ühtsuse hoidmiseks.
Viiruse kohapealse leviku tõhusaks tõkestamiseks astusime riigi ja ühiskonnana mitmeid suure kaasneva mõjuga samme.
Esmajoones vajasime ülevaadet viiruse leviku ulatusest. Suurendasime kriisi alguses kiiresti pudelikaelaks osutunud testimisvõimekust. Alates 5. veebruarist oleme ööpäevas testinud keskmiselt 806 inimest ning tipp oli 2. aprillil, kui analüüsiti 2506 viiruseproovi.
Suurt tähelepanu on saanud veel isikukaitsevahendite hankimine ning eesliinitöötajate kaitsmine. See on toimunud ülemaailmse konkurentsi või isegi võidujooksu tingimustes, kus sõlmitud lepingute ja rahaülekannete asemel annab praeguseni kindluse vaid päriselt kohale jõudnud saadetis.
Väga oluline oli veel Eesti enda tootjate võimekuse kaardistamine ja nende pakutavate võimaluste kasutamine. Suutsime näidata solidaarsust ka oma NATO liitlastega ning Eesti abi Itaaliale ja Hispaaniale pälvis nende tähelepanu ja siira tänu.
Viiruse leviku piiramiseks tuli luua inimeste vahel sotsiaalne distants ning vältida võimalikult palju ebavajalikke kokkupuuteid. Keelasime avalikud üritused ja kogunemised, seadsime sisse liikumispiirangud saarte ja mandri vahele, sulgesime koolid, kaubanduskeskused, spordirajatised ja meelelahutusasutused. Kehtestasime 2+2 reegli ja kohustuse COVID-19 haigetel ning lähikontaktsetel olla karantiinis.
Kuigi need on väga tõsised sammud, mis piiravad oluliselt inimeste õigusi ja vabadusi, oleme saanud Eestis üldjoontes hakkama siiski palju leebemate kitsendustega kui nägime mitmes teises Euroopa ja maailma riigis.
Tervishoiusüsteemi toimetuleku tagamiseks pidime valmistuma ka kõige mustemateks stsenaariumiteks, mille võimalikkust kinnitasid uudised ja ülevaated raskustes riikidest.
Meditsiinisüsteemi kokkukukkumise vältimiseks tuli luua haiglatesse võimekus tegeleda suure hulga COVID-19 patsientidega, mis tähendas muu hulgas plaanilise ravi piiramist, niinimetatud koroonaosakondade loomist ning intensiivravivõimekuse tõstmist.
Meie tervishoiusüsteem tõestas oma suutlikkust ning selle võimekuse piire õnneks päriselt proovile ei pandud. Kõige raskem hetk oli kuu aega pärast eriolukorra kehtestamist, 13. aprillil, kui COVID-19 tõttu vajas haiglaravi 166 inimest, kellest üheksa olid juhitaval hingamisel. Olemasolevate voodikohtade arv on jooksvalt muutunud, kuid maksimumist lähtudes oli sellel päeval üldpalatite võimekusest kasutatud 60 protsenti ja intensiivravi ressursist 17 protsenti.
Inimeste informeeritus
Kriitilises olukorras on loomulikult äärmiselt tähtis, et inimesed mõistaksid neile seatavate piirangute eesmärke ja tehtavate sammude vajalikkust. Inimeste informeeritus aitab neil oma käitumist kohandada ning enda ja oma lähedaste tervist kaitsta.
Kasutasime lisaks meedia võimalustele info edastamiseks ka elektronkirju, otsepostitust ja SMS-sõnumeid, milles sisaldusid käitumisjuhised ning viited lisainformatsiooni leidmiseks. Panime tööle kriisiinfotelefoni 1247 ning vajalikku teavet koondava veebilehe.
Lisaks toimusid igapäevased pressikonverentsid erinevate ametkondade osalusel, et edastada piisavalt vajalikku ja täpset infot. Kindlasti on ka ajakirjandus praeguses kriisis oma ülesandeid inimeste informeerimisel kiiduväärselt hästi ja vastutustundlikult täitnud.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo tellimusel monitooris Turu-uuringute AS iganädalaselt avalikku arvamust ning inimeste teadlikkust. Selle põhjal võin öelda, et terve ühiskond on olnud kriisiinfo ja käitumisjuhistega hästi kursis. Eriolukorra esimestel nädalatel levis arvamus, et Eesti venekeelsete elanike teadlikkus kriisist on madal, kuid faktid toonast hinnangut ei kinnita. Uuringute põhjal näeme, et venekeelsed inimesed on olnud juhiste järgimisel väga usinad.
Lisaks tervishoiusüsteemile puudutab praegune kriis kõiki teisi eluvaldkondi. Viimasel teadus- ja arendusnõukogu koosolekul vaatasime töös olevaid uuringuid ning algatasime analüüside tegemise veel neljas valdkonnas.
Need puudutavad elutähtsate kaupade varustuskindluse tagamist, kriisi toimet elanike vaimsele tervisele, viiruse leviku sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning viroloogilisi, immunoloogilisi ja epidemioloogilisi uuringuid. Kõige vältimatu eeldus on see, et kuigi oleme koroonaviiruse esimese lainega seni hakkama saanud, siis valmistume ka selle naasmiseks.
Tõsised mõjud meie majanduse toimimisele
Näeme praegu, kuidas majandusprognooside tegemise ja arutelude puhul saab enneolematut tähelepanu tervisestatistika. Tervisekriisiga on kaasnenud väga tõsised mõjud meie majanduse toimimisele ja väljavaadetele. Viiruse ohjeldamiseks kasutatud meetmete tagajärjel on Euroopa Liidu majandustegevus langenud loetud nädalatega drastiliselt.
Tõsiselt on mõjutatud tarbijate tehtavad kulutused, tööstustoodang, teenused, investeeringud, kapitalivood, tarneahelad ja palju muud tähtsad majandusnäitajad.
Euroopa Komisjoni kevadprognoosi kohaselt võib euroala majanduslangus ulatuda sel aastal 7,7 protsendini. Tegemist on suurima langusega Euroopa Liidu ajaloos, mis on palju sügavam kui 2009. aasta finantskriisi ajal.
Majandusprognooside tegemine on endiselt väga raske, sest puudub pretsedent, millega praegust olukorda võrrelda. Ebakindluse ulatust näitavad ilmekalt stsenaariumid, kus pikaajalisemate piirangute ja pandeemia teise laine puhul võib langus aasta lõpus kujuneda pea kaks korda suuremaks.
Euroopa Komisjon prognoosib Eesti majanduslanguseks tänavu 6,9 protsenti, mis on euroala keskmisest väiksem. Komisjoni oodatav langus on väiksem ka rahandusministeeriumi poolt aprilli alguses prognoositud kaheksast protsendist, sest arvesse on võetud 2020. aasta lisaeelarve leevendusmeetmete mõjusid.
Eelarvedefitsiidi prognoos on euroalal käesolevaks aastaks keskmiselt 8,5 ning riigivõlg 103 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Eestis kasvab 2020. aastal eelarve puudujääk kaheksa, riigivõlg aga 20,7 protsendini SKT-st. Vaatamata suurele hüppele jääb viimane endiselt Euroopa Liidu madalaimaks.
Viiruse tõkestamiseks mõeldud meetmete leevendamine loob eeldused taastumiseks, kuid ilmselt ei suuda ei Euroopa Liidu ega Eesti majandus saadud kahju ka järgmise aasta lõpuks tasa teha.
Kriisiks ei olnud päriselt valmis keegi
Hoolimata kõikidest ettevalmistustest, plaanidest ja õppustest võime öelda, et selliseks kriisiks ei olnud päriselt valmis ei meie ega ükski teine riik maailmas. Kõige lihtsama näitena võime vaadata isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite globaalset puudujääki. Samuti on kõikjal olnud probleeme testimisel, tervishoiusüsteemide toimetulekul, hädavajalike ravimite kättesaadavusel. Lisaks esines vajakajäämisi riikidevahelises koordinatsioonis.
Nüüd on meie kohustus olukorrast õppida. Me peame tulema siit välja targema, tugevama ja vastupidavamana. Kuna oleme igas mõttes oma lähinaabritega tihedalt seotud, siis pole juhus, et piiriüleste piirangute leevendamine algas esmajoones just Balti riikide ja Soomega. Siit saame sammhaaval edasi liikuda, et taastada liikumisvabadus terves Euroopa Liidus.
Mul on hea meel, et oleme näinud selles kriisis väga selgelt, et Eestis on tarku ja toimekaid inimesi ning ametkondi, kes panustasid kiirete ja arukate lahenduste leidmisse. Ka see on oluline õppetund.
Õpetlik kogemus on kindlasti Eesti Vabariigi põhiseaduses ette nähtud eriolukorra kasutamine esimest korda meie ajaloos. Seda nõudvaid kriise pole Eestis varem olnud, kuid tagasi vaadates võin kinnitada, et eriolukorra kasutamine oli ainumõeldav samm.
Loomulikult ei astunud me seda sammu kergekäeliselt ning valitsuses ja meid nõustanud inimeste hulgas oli enne otsuse tegemist küllalt kahtlusi ning ettevaatlikkust. Vastuseid vajasid mitmed väga põhimõttelised küsimused nii eriolukorra põhjendatuse, korralduse, kestvuse kui ka juhtimise kohta. Ma olen äärmiselt tänulik õiguskantslerile ja riigisekretärile, kes neis aruteludes väga sisuliselt osalesid ning oma nõu ja soovitusi jagasid.
Kuigi kehtiv seadusandlus näeb eriolukorra juhile ette ulatuslikud volitused, pidasin oluliseks, et räägiksime langetatavad otsused põhjalikult läbi valitsusliikmete, ametnike, ekspertide ja teadlastega.
Oluliseks aruteluformaadiks sai eriolukorra kehtestamise eel loodud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjon. Lisaks kaasasime sellesse moodustatud teadusnõukoja, kes kõigis olulistes küsimustes aruteludesse oma panuse andis.
Valitsuskomisjon on kohtunud tiheda graafiku alusel 33 korda ning jätkab oma tegevust vastavalt sellele, kuidas koroonaviiruse olukord edasi areneb. Lisaks komisjonile on kriisi lahendamisega tegeletud tõsiselt valitsuse tasandil.
Kindlasti väärib esiletõstmist riigikantselei oluline roll. Tegemist on riigistruktuuris ainulaadse asutusega, et koordineerida teiste asutuste kriisideks valmistumist ja nende lahendamist.
Selle ülesandega on nad edukalt hakkama saanud. Olgu see siis kriisist väljumise strateegia koostamine, riigi situatsioonikeskuse kaudu riigiülese olukorrateadlikkuse loomine või kõigi ametkondlike tegevuste ning kommunikatsiooni koordineerimine. Riigikantselei juhib laia riigikaitse tegevusi, millele tuleb minu hinnangul lisada tsiviilkriisideks valmistumise koordineerimine.
Väga oluline juhtimise õppetund oli kindlasti ka eriolukorra tööde juhtide määramine, kes tegelesid nii isikukaitsevahenditega kui ka sideettevõtete kaudu operatiivselt vajaliku info edastamisega näiteks Eestisse naasta soovivatele inimestele.
Lisaks täitsid väga kaalukat rolli päästeameti nelja regiooni juhid ja Saaremaa piirkonna juht, kes tegelesid kohalike omavalitsuste vajadustega ning vahendasid neilt vajalikku infot eriolukorra juhile, valitsuskomisjonile ning valitsusele.
Suhtlesin tööde juhtidega regulaarselt ning olen neile selle panuse eest siiralt tänulik. Päästeameti struktuuri kasutamine keskseks piirkondlikuks kriisijuhtimiseks on end õigustanud ning peame seda ka edaspidi vastavalt arendama.
Oleme ka eriolukorra ajal pidanud muutma kiirkorras seadusi, mis ei osanud olemasoleval kujul näha ette selle kriisi tagajärgi. Nagu kriiside puhul otsustega üldiselt, tuli ka muudatused teha tavapärasest otsustusprotsessist olulisemalt kiiremini. Tänan riigikogu väga kiire ja operatiivse osalemise eest nende küsimuste lahendamises.
Viirus ei ole Eestist kadunud
Keskööl lõppes eriolukord, kuid kriis kestab edasi. Paljud piirangud kestavad edasi. Me ei vaja selle juhtimiseks enam eriolukorra režiimi. Viirusepuhang on praeguseks taandunud ja tervishoiusüsteem taastub, kuid pandeemia globaalne kulg ning piirangutest tulenev majanduslik surutis paljudes riikides mõjutab meid veel pikka aega.
Viirus ei ole ka Eestist kadunud ning ikka ja jälle leiame uusi nakatunuid. Tõhusa vaktsiini või ravimi leidmiseni, milleks WHO andmetel võib minna veel pikka aega, jääb viirus meie sekka ning meil tuleb õppida sellega koos elama.
Samal ajal oleme kindlasti selle ja teiste nakkushaiguste levikuks tulevikus palju paremini valmis. Teame, milliseid vahendeid on meil vaja ning ühiselt ja vastutustundlikult käitudes saame kriisist taas üle.
Valitsus on võtnud vastu COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia, millega algas töö juba kriisi teisel nädalal. Sellest juhindudes oleme hinnanud olukorda ja teinud piirangute kohta otsuseid, et tasapisi naasta normaalse elukorralduse juurde. Oleme strateegias kirjeldatud teises – nakkuspuhangu stabiliseerumise etapis, millele järgneb valmisolek uueks puhanguks.
Strateegia esmane roll ongi olnud pöörata meie pilgud ja mõtted kriisist väljumise suunas, kuid see ei ole kalenderplaan, ei mõtle meie eest ega anna detailseid juhiseid iga üksikjuhtumi kohta. Dokument annab meile suuna ning selles on kokku lepitud riigi eesmärgid, põhimõtted ja kriteeriumid, millest saavad lähtuda kõik meie inimesed, organisatsioonid ja asutused ning koostada selle põhjal oma isiklikud väljumisplaanid.
Me soovime tulla kriisist välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana, milleks seadsime neli strateegilist eesmärki:
- Tagada inimeste füüsiline ja vaimne tervis ehk pidurdada viiruse levikut ja leevendada viiruse mõju tervishoiusüsteemile nii lühi- kui pikaajaliselt.
- Tagada inimeste toimetulek ja tavaellu naasmine ehk leevendada eriolukorra piirangutest tulenevat võimalikku mõju inimese sissetulekutele, töökoha säilimisele, haridusele ning igapäevasele toimetulekule.
- Toetada ettevõtete toimetulekut ja konkurentsivõimet ehk leevendada neile piirangutest tulenevat mõju.
- Tagada ühiskonna ja riigi toimimine ehk hoida elutähtsate kaupade varu ja teenuste pakkumine vajalikul tasemel, kindlustada elanikkonna turvalisus, põhiseadusliku korra järgimine ning Eesti riigi iseseisvus.
Strateegia põhimõõdikud on meile teetähisteks, mille alusel peame olema valmis ka tagurdamiseks, kui seda peaks vaja olema. Selline paindlikkus on meie olukorras hädavajalik. Oluline on ka kannatlikkus, sest kriisist väljumine ei tohi kujuneda uueks sulgumiseks.
Meie kestmise vundament
Mitte ükski kehtestatud piirang ei töötaks ega ei suudaks me saavutada soovitud eesmärke, kui eestimaalased ei oleks võtnud südameasjaks vastutada mitte ainult enda, vaid ka oma lähedaste – vanaema-vanaisa, naabri, sõbra, töö- ja õpingukaaslase ning kogu meie väikese, aga tubli ühiskonna eest.
Oleme saanud taaskord tõestust, et Eestimaa inimesed nii suurtes linnades kui väikestes külades näevad Eestit meie kõigi ühiskonnana. See on meie kestmise vundament.
Ma olen südamest tänulik meie tervishoiutöötajatele. Samuti päästeametnikele, politseinikele, terviseameti ja häirekeskuse töötajatele, ettevõtjatele, ametnikele, diplomaatidele ja konsulaartöötajatele, kohalike omavalitsuste inimestele ning väga paljudele vabatahtlikele.
Nägime, kuidas kaitsevägi ja Kaitseliit toetasid tervishoidu ja korrakaitse tagamist oma varude ning võimekustega, nagu mitte kunagi varem pole tehtud.
Nägime ka seda, kuidas lasteaedade ja koolide õpetajad ning töötajad, sotsiaaltöötajad ja omavalitsuste teenistujad pingutasid selleks, et me kõik oleksime hoitud. Nägime ettevõtjate panust oma töö ümberkorraldamiseks ja inimestele hädavajalike teenuste ja kaupade pakkumiseks. Nägime teadlaste tõsist tööd viiruse ja sellega kaasneva uurimiseks ja selgitamiseks.
Ma olen tänulik Vabariigi Presidendile tema aktiivse töö ja suhtluse eest kriisiolukorras. Loomulikult on mul ka väga hea meel riigikogu liikmete mõtete, panuse ja põhjaliku koostöö eest. Seda nii vanematekogus, komisjonides, fraktsioonides, suures saalis, kirjavahetuses kui ka vestlustes.
Soovin meile kõigile tervist ning tarkust edaspidiseks! Ma tänan teid kõiki südamest! Jõudu Eestile!
Toimetaja: Kaupo Meiel