Terviseamet jätkab nüüd Jürilo kinnitusel tegevustega, millega alustas juba veebruaris. See tähendab, et COVID-19 diagnoosi saanutega võtab terviseamet ühendust, nõustab kodus püsimisel, kuidas täita tingimusi nii, et võimalikult väheseid nakatada. Kui keegi vajab isolatsioonis abi, teavitab terviseamet kohalikku omavalitsust. Samuti selgitab terviseamet välja haigestunu lähikontaktsed isikud ning nõustab ettevõtteid ja asutusi.

Eelmisel nädalal võttis riigikogu vastu seaduste paketi eriolukorrajärgseks ajaks. Jürilo sõnas, et ulatusliku mõjuga otsuseid teeb endiselt valitsus, näiteks kui on vaja kehtestada laiaulatuslik piirang kõikide ürituste suhtes kogu Eestis.

Terviseamet sai uue muutunud õigusega võimaluse lisaks eriti ohtlikule nakkushaigusele uue ohtliku haiguse puhul vajadusel panna karantiini üksikobjekte, keelata üritusi või sulgeda ajutiselt mõni haridus- või lasteasutus. Seda pidas Jürilo oluliseks muudatuseks. Otsuste tegemiseks kaasab terviseamet muu hulgas Tartu Ülikooli viroloogiaprofessoreid ja infektsioonhaiguste seltsi.

Endiselt jätkab terviseameti juures tööd kriisistaap vähemalt 1. juunini, samuti selle meditsiinijuht doktor Arkadi Popov. Pärast 1. juunit ei minda kindlasti kohe üle tavaolukorda, vaid jätkub ohuolukord, kus terviseamet on valmis seirama, mida nakatumine teeb. "Meie jaoks töö jätkub täiel tuuril edasi."

Jürilo rõhutas, et viiruseleviku olukorras on hästi oluline, et iga inimene ise mõtleb, kuidas võimalikult nakkusohutult käituda. "Ideaalis me ei peagi käskima kedagi kodus püsida. Kui inimene tunneb ennast haigena, siis ta jääb koju, et mitte teisi nakatada ka teiste viirushaigustega."

Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt tervele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui 2 meetrit.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.