"Samost ja Sildam": ööklubide keeld on mõistlik
Valitsuse otsus leevendada muid ürituste ja lõbustuskohtade piiranguid, kuid jätta suletuks ööklubid on arusaadav, sest kogemused näitavad, et uued puhangud saavad alguse just taolistest kohtadest, leidsid ERR-i ajakirjaniku Anvar Samost ja Toomas Sildam.
Samost märkis, et tänaseks teame me koroonaviiruse levikust vähemalt nõnda palju, et "superleviku" alguspunktid on just sellistel üritustel, kus on koos kinnises halva ventilatsiooniga ruumis palju inimesi, kes viibivad seal pikka aega, hingavad palju sisse-välja, näiteks laulavad või karjuvad koos või hüppavad koos.
"Kui kinnises kohas viibida neli-viis tundi ebakaines olekus, siis tõsi ta on, et inimesed ei suuda üksteisest eriti eemale hoida, ja kuivõrd seal on vali muusika, siis tuleb üksteisele kõva häälega kõrva karjuda, mistõttu lendub ka igasugu piisku. See ei tundu riske arvestades adekvaatne," nentis ta.
Sildam lisas, et tema hinnangul oleksid doktorid Irja Lutsar ja Arkadi Popov "ääretult murelikud", kui nad kuuleksid, et kellelgi peaks tekkima plaan ööklubid avada.
Ööklubide keelu puhul tekkis paljudel küsimus, kuidas selliseid asutusi defineeritakse ehk teisisõnu, millised paigad siis täpselt peavad suletuks jääma.
"Kui me vaatame majandustegevuse registrit, siis ööklubi kui sellist pole olemas. Kui me räägime Tallinna linna ettevõtlusosakonnaga, siis nad ütlevad, et neil pole ööklubide üle mingit arvestust," märkis Sildam.
Nõu küsiti ka valitsusametnikelt. "Kui me küsisime reedel puht huvi pärast valitsusametnikelt, et andke meile palun ööklubi definitsioon, siis me saime väljavõtte Vikipeediast. Kõige täpsema definitsiooni andis meile inimene, kes meie päringuga tegeles: kinnine kehva ventilatsiooniga ruum, kus higised inimesed hõõruvad ennast totra muusika saatel üksteise vastu, juues värvilisi, liiga kalleid ja liiga magusaid jooke," rääkis Sildam.
Samosti sõnul ei tasu piiranguid leevendades kõiksugu definitsioonidega liiale siiski minna, pigem võiksid inimesed otsustamise vastutuse võtta enda peale ning mitte oodata, et valitsus ka peale eriolukorra lõppu punkt-punkthaaval neile käitumisreeglid ette kirjutab.
"Mida nädal edasi, seda rohkem inimesed ise peavad mõtlema selle peale, mida on neil mõistlik teha ja mida pole mõistlik teha. Seesama 2+2 reegel – kui väga täpselt lugeda, siis pole see vist kohustuslik, aga eks inimene hindab ise, kui lähedale ja kui paljudele inimestele ta tahab minna ja milliseid riske võtab," lausus ta.
Riske peaks kaaluma ka ürituste korraldajad, mitte üritama ära kasutada piirangute lõdvendamist.
"Me olemegi nüüd olukorras, kus iga inimese isiklikust vastutustundest ja käitumisest sõltub, kas haiguse levik taandub. Küsimärk võiks kogu aeg tiksuda, kas on mõistlik korraldada sellist ööklubi üritust, kas on mõistlik korraldada saja külalisega suurt juubelisünnipäeva. Ma arvan, et mina ei teeks nii," lausus Samost.
Ka hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov ütles reedel ERR-ile antud intervjuus, et praguses nakatumuse kontekstis võib öelda, et leevendused peavad tulema ja nende tulemist ei peaks väga kartma.
Toimetaja: Marko Tooming