Muu hulgas Leedu ja Rootsi vahelise merekaabli NordBalt rikke ning Riia elektrikatkestuse tõttu kerkis eelmisel kolmapäeval Eestis elektri hind kohati kuni 255 euroni megavatt-tunnist (mWh), mis on ligikaudu kaheksa korda enam kui tavaliselt.

Lisaks oli korralises hoolduses Soome ja Eesti vaheline elektriühendus Estlink 1 ning rikkeid toimus ka Eesti elektrijaamades, ütles ERR-ile Eesti süsteemihalduri Elering kommunikatsioonijuht Ain Köster.

"Eelmisel nädalal oli EstLink 1 hoolduses, mis nüüdseks on lõppenud. NordBalt oli avariiliselt väljas. Lisaks toimus teisipäeval mitu riket Läti elektrisüsteemis, mis jättis suure osa Riiast elektrita, seiskus sealse soojuselektrijaama plokk. Turult kadus hetkega sadu megavatte tootmist. Ka Eestis toimus eelmisel nädalal terve rida rikkeid elektrijaamades. Näiteks on rivist väljas Auvere elektrijaam," kirjeldas Köster olukorda.

Leedu ja Rootsi vaheline ühendus NordBalt ei töötanud ka sel esmaspäeval, plaanide järgi peaks ühendus uuesti tööle hakkama teisipäeval.

Möödunud kolmapäeva pärastlõunal püsis elektri börsihind 255 euro peal paar tundi. Kolmapäeva õhtul langes hind taas ligikaudu 44 eurole megavatt-tunnist. Käesoleva nädala esmaspäeval oli elektri hind börsil 40 eurot.

Elektri hinda börsil mõjutavad lisaks kõiksugu ootamatutele riketele ja plaanipärastele hooldustöödele mitmed tegurid: nõudluse ja pakkumise maht ning vahekord, hüdroenergia kättesaadavus (reservuaaride veetase), CO2 hind.

Ootamatult kõrgele kerkiv või väga madalale langev hind pole samas midagi enneolematut.

"Üle 200-euroseid hindu oleme mõnel üksikul tunnil näinud nii 2019. ja ka 2018. aastal. Aga näiteks 2017. aastal olid kõige kõrgemad tunnihinnad 120 euro kandis MWh kohta. Sellel kevadel oleme näinud üldiselt üsna madalaid hindu, päris arvestataval hulgal tundidel on elekter maksnud vaid mõned eurod, kohati alla euro," märkis Köster.

Suurtarbijad sattusid keerulisse olukorda

Samas tähendab ootamatult kõrge hind, et suured tarbijad, eelkõige suuremad tehased, peavad tootmise peatama või töötama kahjumlikult.

Kundas asuv haavapuitmassi tootev Estonian Cell oli möödunud kolmapäeval just sellise valiku ees.

Ettevõtte juhatuse liige Siiri Lahe ütles ERR-ile, et tunnipõhiselt oli nende jaoks ebanormaalselt kõrge hind kaheksa tundi, kuid suurt tehast ei olnud võimalik kiiresti seisata.

"Nendel tundidel toodetud toodangut pole võimalik kasumlikult müüa. Kuna 24/7 töötavat tehast ei saa seisata ega käivitada sõrmenipsuga, siis juhtimisotsuste tegemisel võtame arvesse ka seiskamise ja käivitamise aega," märkis ta.

Lahe sõnul töötatakse praegu koos bilansihalduriga välja lepingut, kuidas leida pikaks ajaks ootamatult kõrgele tõusnud elektrihinna puhul lahendust tootmise ajutiseks peatamiseks kokkulepitavatel hinnatasemetel.

Kösteri sõnul on hinna kõikumine osa avatud turust ning sellega peabki arvestama, sest kõikumist saab tulevikus rohkem olema. "On igati normaalne ja mõistlik, et kõrgete hindade puhul tarbijad reageerivad ja jätavad tootmise osaliselt või täielikult seisma. Samas oleme näiteks Taanis näinud ka negatiivseid hindasid, kus tarbimise eest makstakse tarbijale peale. Mõni energiamahukas tööstustarbija võib neil tundidel just tarbimist suurendada ja tarbimise eest hoopis ise raha teenida. Paindlikkust on tuleviku elektriturul palju rohkem kui praegu," rääkis ta.

Varustukindlusest Eleringil ja Eesti Energial erinevad arusaamad

Avariide vastu pole keegi kaitstud, kuid Eestil on Eleringi hinnangul vajalikud reservid olemas. Eleringil endal on 250-megavatise võimsusega avariireservelektrijaamad Saku vallas Kiisal. Vajadusel saab reserve osta ka turult.

"Leedus on näiteks pumphüdroelektrijaam, mis pannakse tööle avariide korral, ka Lätis on hüdrojaamade põhised reservid. Praegu oleme veel Venemaa energiasüsteemi osa ja saame kasutada Vene ja Valgevene reserve. Tulevikus (aastal 2025 - toim.) saame osaks Mandri-Euroopa elektrisüsteemist ning siis on meil võimalik põhimõtteliselt kasutada reserve kuni Portugalini välja," kirjeldas Köster.

Köster märkis, et Eesti elektrijaamade töökindlus on selgelt madalam kui rahvusvahelistel ühendustel.

"Kahe EstLinki kasutatavus on olnud tüüpiliselt 95 kuni 98 protsendi tasemel aastas. Elektrijaamade võrreldav näitaja on sellest tasemest selgelt madalam. Näiteks (Eesti Energiale kuuluv) Auvere jaam on tänavu mais-juunis praeguse seisuga tööst väljas enam kui 30 päeva," märkis Köster.

Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht Andres Tropp nõustus väitega, et piiriüleste elektriühenduste töökindlus (merekaablitel praktiliselt 100 protsenti) on märksa kõrgem, kui elektrijaamadel (80 kuni 90 protsenti). 

Auvere jaama kohta ütles Tropp, et see oli mai algusest kuni juuni alguseni iga-aastases hoolduses. "Tegemist oli planeeritud töödega, mis ei olnud mõjutatud elektri hindadest. On tõsi, et pärast hooldusest väljatulekut oli elektrijaamas ka väike rike," möönis Tropp.

Samas ei olnud Tropp nõus väitega, et varustuskindlus on Eestis tagatud.

Näiteks tähendab juba ühe piiriülese ühenduse äralangemine märkimisväärset mõju kogu süsteemile.

"On üldteada, et varustuskindluse varu nii Eesti elektrisüsteemis kui ka naaberelektrisüsteemides on viimaste aastate jooksul kiiresti vähenenud. Seda eelkõige tingituna vanemate juhitavate elektrijaamade käigust väljaminekust ja uute juhitamatute tootmisvõimsuste turule tulekuga. Antud olukorra teeb eriti huvitavaks eelkõige see, et erinevate lähiregiooni riikide süsteemihaldurid hindavad tekkinud olukorda väga erinevalt," märkis Tropp.

Tropp tõi näiteks, et Rootsi on elektrikaubanduses vajumas väiksesse defitsiiti ja Soome defitsiit jääb aastas 15 kuni 20 protsendi juurde. Baltimaades aga tuleb ette tunde,  kus sõltuvus imporditud energiast ulatub 60 kuni 70 protsendini.

"Sellest hoolimata on Eesti süsteemihaldur (Elering - toim.) veendunud, et elektrisüsteemi veatu toimimine on tagatud vähemalt 2025. aastani," nentis Tropp.

Tropp tõi näiteks, et erinevalt Eleringist on Leedus sealne süsteemihaldur kindluse tagamiseks asunud toetama võimsusmehhanismi juurutamist Balti riikides, toomaks turule sadu megavatte uusi juhitavaid võimsuseid.

"Hetkel on raske öelda, kellel on õigus. Võib-olla annab suuremat selgust sügisel avaldatav regionaalse tootmispiisavuse aruanne. Samas asjaolusid arvesse võttes on põhjust varustuskindluse indikaatoreid teraselt silmas pidada," märkis Tropp.