Massiline lisaelukoha märkimine saartele sunnib reeglite muutmisele mõtlema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lisaelukoha võib endale registreerida soovitud kohta omaniku nõusolekuta
Lisaelukoha võib endale registreerida soovitud kohta omaniku nõusolekuta Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Eriolukorra ajal märkisid sajad inimesed rahvastikuregistris oma teise elukohana mõne saare. Praegu ei kontrolli registrisse seatud lisa-aadressi õigsust keegi, kuid siseministeerium mõtleb reeglite muutmisele.

Hiljuti kutsus rahvastikuminister kõiki rahvastikuregistris andmeid parandama. Kohusetundliku kodanikuna lähengi rahvastikuregistri kodulehele ja kustutan lisa-aadressi realt kõik paigad, kus ma tegelikult ei ela. Selle eest saan siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase käest kiita.

"Need aadressid on tekkinud läbi aastate. See on selline väli, kuhu kogunevad andmed näiteks ka siis, kui te lähete näiteks politsei- ja piirivalveametisse dokumenti taotlema ja ütlete mingisuguse aadressi. Need andmed on kõik sinna kogunenud ja kuna keegi pole neid lõpetanud, siis need seal jätkuvalt kehtivad. Kui ise minna rahvastikuregister.ee aadressile, saab need ära lõpetada, mis ei kehti enam," rääkis Pungas.

Võimalik on märkida oma elukohaks erinevaid aadresse Autor/allikas: Kuvatõmmis rahvastikuregistrist

Aga ilma ühegi aadressita andmeväli paistab korraga tühi. Proovin sinna lisada rahvusringhäälingu Tartu stuudio, Tallinna uudistemaja ja Tartu Raekoja aadresse, kuid saan registrilt vastu nina. Rahvastikuregister mu vaimukust ei salvestanud, ja teatab, et nendel kinnistutel ei asu eluruume.

"Kui e-teenusest küsida abi ja kui tehakse kindlaks, et tegelikult ruum on olemas, siis saab ka mitteeluruumi aadressile registreerida, aga ta pole nii automaatne," selgitas Pungas.

Siiski otsustan mõne muu aadressi kasuks. Ja miks ainult ühe aadressi, lisaelukoht võiks olla ju igas Eesti maakonnas. Google'i kaardirakenduse abil valin välja mõned korterid ja mõned talukohad. Kinnisvaraportaal aitab leida ka niisuguse maja, mille soetamine suuremale osale meist üle jõu käib. Ja siis, veel väikese vimkana, registreerin end elama Andorra piirilinna supermarketisse. Nii kaugele registri teadmised ei ulatu.

Enel Pungas ütles, et mingit tulu ma oma tobedusest ei saa. Lisaelukoha lahter loodi rahvastikuregistrisse 2019. aastal, sest inimesel võib ka päriselt mitu elukohta olla. Ühes majas elab ta näiteks suviti, aga teises majas siis, kui linnas tööl käib.

"Meil on seaduse järgi üks selline juriidiline aadress, mille järgi me omavalitsusele makse maksame, valime ja teenuseid saame. Need teised aadressid on inimeste poolt vaadates informatiivsed," ütles Pungas.

Aga omavalitsusel võib õigetest registriandmetest palju abi olla.

"Näiteks suvilapiirkonnaga omavalitsus ei pruugi teada, mis koormus tal suvel prügimajandusel või teedel sellel alal on. See annaks selle võimaluse."

Riigiasutused saavad inimest lisaaadressilt otsida näiteks siis, kui nad teda kusagilt mujalt üles ei leia. Päästeamet saab hinnata, kui palju võis õnnetuspaigal inimesi olla. Nii-siis usub Pungas, et registriandmed tasub ikkagi õiged hoida. Isiklikku kasu said inimesed lisa-aadressi lahtrist 4. kuni 8. maini. Nelja päeva jooksul võisid saartele sõita ainult need, kelle rahvastikuregisti lisaaadress oli märgitud saarele. Mõne päevaga said nii Saaremaa, Hiiumaa kui Muhu uusi elanikke. Enel Pungas usub, et pahatahtlikke valetajaid inimeste seas polnud.

"Mulle tundub, et reaalselt kasutasid seda võimalust ikkagi inimesed, kellel seda vaja oli. See oli võimalus, mille läbi nad said näidata oma seost selle saarega. Mina ei usu, et sinna läksid turistid. Ikka oli kas vanaema või suvila seal."

Enel Pungas lisas, et valed registriandmed annavad asutustele küll vale olukorrapildi, kuid inimestele sellest kahju ei tõuse. Need, kelle kodud ma endale lisa aadressiks registreerisin, ei saa sellest isegi teada.

"Kuna lahtri täitmine ei anna inimesele mingeid õigusi, ei ruumile, seal elamisele ega millelegi, siis kindlasti see ei kahjusta inimest, kelle aadress sinna kirjutati."

Enel Pungas märkis, et nüüd on avatud uks aruteluks, milleks veel võiks inimeste lisaaadressi andmeid kasutada. Samas tõdes ta, et mai alguses toimunud hoogne registreerimine pani ministeeriumi mõtlema ka hoolsamale kontrollile.

"Me peame ilmselt seda seadust muutma nii ja andma selle võimaluse omanikule kasvõi tagantjärele öelda, et seda inimest ei ole. Aga kindlasti me ei taha teha seda niisama jäigaks, kui elukoha puhul, et omanik peab andma nõusoleku. See tähendab, et nende andmete esitamine muutub kohmakaks ja inimesed ei esita neid."

(Kõik valeandmed, mille ma esitasin, kustutasin pärast loo valmimist rahvastikuregistrist ära. - autor)

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: