Valimised pidid kavakohaselt aset leidma 10. mail, kuid viimasel hetkel lükkas Poola selle edasi, tuues põhjenduseks koroonaviiruse pandeemia tõttu vallandunud poliitilise kriisi.

Võimulolevad konservatiivid ja liberaalne opositsioon ei suutnud kokkuleppele jõuda valimiste korraldamises, mida varjutasid teemad alates tervishoiust kuni põhiseaduslike ja demokraatlike murekohtadeni.

"28. juuni on viimane võimalik kuupäev" presidendivalimiste jaoks, mis oleksid kooskõlas põhiseadusega, ütles Kaczynski ajakirjanikele.

Parempoolse Õiguse ja Õigluse partei (PiS) juht, kel ei ole praeguses valitsuses ministrirolli, on paljude hinnangul poliitik, kes tõmbab kõiki niite alates sellest, kui konservatiivid 2015. aastal võimule tulid.

Opositsioonierakonnad ei jõua Kaczynskiga kokkuleppele valimiste korraldamise küsimuses ning usuvad, et esimene võimalik põhiseadusega kooskõlas valimisaken peaks avanema hoopis 6. augustil, kui praeguse riigipea Andrzej Duda viieaastane ametiaeg saab ümber.

PiS-i lähedane liitlane Duda oli maisse planeeritud valimiste eel favoriit, ent on praeguseks populaarsust kaotanud, näitavad arvamusküsitlused. Duda võib nende kohaselt kaotada teises voorus liberaalsele kandidaadile ning praegusele Varssavi linnapeale Rafal Trzaskowskile.

Valimiskomisjoni otsuse kohaselt lasub presidendivalimiste välja kuulutamise otsus parlamendi spiikril Elzbieta Witekil, kes on PiS-i liige. Witek ei ole veel oma otsust langetanud.

Valimiskriis on valanud õli tulle juba aastaid kestnud murele nii kodu- kui välismaal, muuhulgas ka Euroopa Liidu südames Brüsselis, Poola demokraatia ja õigusriigi jätkumise pärast.