Riigi finantstervist saab hinnata mitmete kriteeriumite alusel. Rahvusvaheliselt on aga kokkulepe jälgida samu näitajaid, mis on omavahel võrreldavad ja annavad aimu riigi finantsstabiilsusest ja väljavaadetest.

Nii on olulisel kohal hinnastabiilsus ehk inflatsiooni tase, riigi eelarvepositsioon ehk eelarve suhe SKP-sse ja pikaajalised intressimäärad. Kui esimese kahega oli Eesti puhul selge, siis ühtlustatud pikaajalise intressimäära indikaator seni puudus, sest riik polnud emiteerinud pikaajalisi võlakirju.

Enamik Euroopa riike kasutab võlaportfelli juhtimiseks võlakirju. Võlakirjade emiteerimine on praktiline, kui lisaraha on vaja kaasata suurtes mahtudes nii olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks kui ka riigieelarve puudujäägi finantseerimiseks.

Eesti aga polnud seda võimalust seni kasutanud, mistõttu tuli selle indikaatori asemel kasutada seni hinnastabiilsuse kontrollväärtuse arvutamisel teiste euroalariikide pikaajalise intressimäära kaalumata aritmeetilist keskmist ehk kunstlikult loodud väärtust.

Siiski, kaks korda on Eesti oma taasiseseisvumise ajaloos pikaajalisi võlakirju emiteerinud: 1993. aastal 300 miljoni krooni (19,2 miljoni euro) ulatuses seoses Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga ühendamise ja rekapitaliseerimise vajadusega, mis maksti tagasi 2004. aastaks ja 2002. aastal rahvusvahelisi eurovõlakirju 100 miljoni euro ulatuses eesmärgiga refinantseerida juba võetud välislaene ning rahastada radarisüsteemide oste. Nende võlakirjade lunastustähtaeg oli 2007. aastal.

Nüüd siis emiteerib Eesti kümneaastase tähtajaga võlakirju ühe miljardi euro ulatuses, mis noteeritakse Iiri börsil.

Ka Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik möönab, et see on indikaatorina Eestile oluline.

"Me saame omale väga hea indikaatori, mis näitab seda, kuidas rahvusvahelised investorid Eesti riiki, Eesti majandusse ja poliitika usaldusväärsusesse suhtuvad. Ehk et see on päris hea indikaator vaadata, milline see võlakirjaintress turul siis on, sest see võlg jääb turul pidevalt kaubeldavaks," kommenteeris Kaasik ERR-ile.

Milliseks aga võlakirjade intressimäär kujuneb, Kaasik prognoosida ei julge. "Meil ei ole tegelikult praegu turul sellega võrreldavaid võlakirju," põhjendas ta.

"Eks nüüd pakkumiste käigus see peaks selguma. Kui nüüd võrrelda erinevaid intresse turgudel, siis Saksamaal kui kõige usaldusväärsemal euroala riigil on kümne aasta võlakirja intress isegi miinuses. Mitmetel riikidel on ka mõõdukas plussis. Eks ta kusagile sinna nullist kõrgemale võib jääda. Pika perspektiivi vaates, kus me saame ilmselt suhteliselt odavalt omale raha laenata, võla teenindamise kulud intressi teenindamise vaates väga suured ilmselt ei ole." 

Kaasiku hinnangul pole Eesti puhul välistatud ka negatiivne intressimäär.

Kaasik lisas, et usub, et meeleolu on rahvusvahelistel finantsturgudel positiivne ja Eesti riigivõlakirjade vastu huvi jagub.

"Laias laastus kindlasti on maailmas praegu küllaltki palju investoreid, kes soovivad väga oma raha turvaliselt parkida ja Eesti riigi võlakirjad kindlasti on üheks selliseks tänu sellele, et me euroalal oleme. Pigem ma usun, et investoritel on positiivne huvi selle vastu ja loodetavasti see avaldub ka selles, kui need pakkumised Eesti võlakirjadele tulevad," ütles Kaasik.

"Aga teiselt poolt me peame arvestama sellega, et Eesti on väike avatud majandus ja see kindlasti võib investorites tekitada ka kõhklusi, et kuidas Eesti riik ikkagi tulevikus hakkama saab nii oma võetud kohustustega kui ka oma majanduse juhtimisega laiemalt."