Sutt: kui Ratase valitsused oleks raha säästnud, oleks osa laenatavast summast olemas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Endine Eesti Panga asepresident, praegune reformierakondlasest riigikogu liige Andres Sutt ütles, et kui Jüri Ratase valitsused oleks majanduse headel aegadel riigieelarvest raha säästnud, siis oleks suur osa laenatavast summast tegelikult riigil juba endal olemas.

Sutt rääkis "Esimeses stuudios", et tänu valitsuse madalale võlakoormale sisenes Eesti koroonaviirusest tingitud majanduskriisi tugevas seisus. Nüüd majanduse turgutamiseks laenamine on tema sõnul aga sunnitud valik.

"Kui me vaatame seda, miks me selles punktis oleme - kriisi kõrvale jättes -, siis viimased kolm-neli aastat, kui majandus oli tsükli tipus, oleks pidanud valitsus olema eelarvega ülejäägis, aga tegelikult oli puudujäägis. Nominaalselt üle 400 miljoni, kui me räägime majandustsükliga kohandatult, siis üle miljardi. Tegelikult see raha oleks täna olnud suures osas kontol, mida meil vaja on," rääkis ta.

"Selle eest, miks see nii on, vastutab praegune peaminister nii oma tänase kui ka eelmise valitsusega," lisas ta.

Suti ütles, et Ratase valitsused ei suutnud kulusid kontrolli all hoida. "Riigikontrolli aruanne oli ülikriitiline selles osas, kuidas riik oma tulude-kulude arvestust peab, jälgib. Kui valitsusel puudub ülevaade kulude tegemisest, seda ei jälgita, siis on üsna loomulik, et kulud lähevad käest. Kui erasektoris, eraettevõttes oleks selline olukord, siis tegevjuht ja finantsjuht otsiksid tööturult juba ammu uusi väljakutseid. See, et me täna peame laenama selles mahus, on kindlasti ka "teene", et me headel aegadel ei suutnud hoida eelarvet ülejäägis."

Sutt märkis, et valitsuse laenu maksavad tegelikult tagasi Eesti elanikud. "Riik ei ole abstraktne selles küsimuses. See on meie, maksumaksjate, kõigi ühine võlg, mida me lõpuks ju kinni maksame. Ja tegelikult me ei räägi ühest miljardist. Kui me vaatame riigikassa võlga, siis kaks on võetud, üks tuleb sinna juurde ehk kokku kolm miljardit. Et anda mingigi tunnetus, mida kolm miljardit tähendab, siis kõik Eesti elanikud on pärast selle ühe miljardi võtmist muule maailmale võlgu 2300 eurot. Lapsest pensionärini," rääkis ta.

Sutt rõhutas, et kui inimestelt ja ettevõtjatelt oodatakse, et nad headel aegadel panevad raha kõrvale, siis tuleks sama oodata riigilt. "Kindlasti on parem olla rahandusminister ja ka kodanik riigis, kus on võlg väike, mitte riigis, kus võlg on suur," lisas ta.

Samas kinnitas Sutt, et Reformierakonna fraktsiooni liikmed ei ole põhimõttelised laenu võtmise vastased kriisi olukorras.

Teisipäeval teatas valitsus, et plaanib välja anda kümneaastase tähtajaga ühe miljardi euro eest võlakirju, mis plaanitakse noteerida Iiri börsil. Mai alguses pani rahandusministeerium oksjonile 375 miljoni euro eest negatiivse tootlusega lühiajalisi võlakirju, tähtaegadega kuus ja 12 kuud. Märtsi lõpus allkirjastas Põhjamaade Investeerimispank (NIB) Eesti riigiga laenulepingu 15 aastaks summas 750 miljonit eurot, et finantseerida meetmeid, mis on vajalikud koroonaviiruse pandeemia mõju leevendamiseks majandusele ja ühiskonnale.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: