Helme nendib justiitsminister Raivo Aegile saadetud kirjas, et kontseptsioonis on küll arvestatud siseministeeriumi tähelepanekutega, kuid siiski vajab see veel täiendavaid selgitusi ja analüüse, et oleks selge eristus praegusest karistuspoliitikast.

"Käesoleval juhul on esitatud arvamuse avaldamiseks dokument, mis on pealkirjastatud "kontseptsioonina", kuid leiame, et oma sisult vastab see pigem eelnõu seletuskirjale."

Helme märgib, et siseministeeriumi hinnangul võtab kontseptsioonist seaduseelnõu väljatöötamine ning selle jõustamine rohkem aega, kui kontseptsioonis ette nähtud 2021. aasta esimene kvartal.

"Kontseptsioonis on mõjusid hinnatud väga üldsõnaliselt ning nendest ei selgu, kuidas kehtivas õiguses sätestatud süüteokoosseisu muutumine haldustrahvikoosseisuks muudab menetlejate tööd ja põhimõtteid. Kontseptsioonis ei ole selgitatud lahenduse sisu, mistõttu ei saa hinnata mõju menetleja tööle. Kontseptsiooni järgi võib jääda mulje, et haldustrahvi loomisega ei kaasne olulisi mõjusid, kuid see on eksitav," märkis Helme.

Siseminister esitas 14 konkreetset märkust kontseptsiooni osas. Ta palub justiitsministrilt selgitusi, miks on valitud trahvide kohaldamine haldusmenetluses (mis oleks täiesti uus menetlus) ning on täielikult jäetud analüüsimata väärteomenetluse reformimine?

"Justiitsministeerium on välja toonud muu hulgas, et praegu on ebaproportsionaalselt madalate trahvimäärade kõrval olnud kitsaskohaks ka menetluste paljususega kaasnevad probleemid ja süüteomenetlustest tulenevad nõuded, mistõttu on olnud probleeme muuhulgas ka juriidiliste isikute vastutusele võtmisega. Tutvudes kontseptsiooniga tuleb nentida, et uue menetlusliigi loomine ei pruugi olukorda paremaks muuta."

Kontseptsioonis on välja toodud, et eelkõige puudutab loodav regulatsioon finants-, konkurentsi- ja andmekaitseõigust, kuid üldeesmärgina on välja toodud, et kontseptsiooniga kavandatakse Eesti õiguskorda uus haldussanktsiooni liik EL õiguses ettenähtud rahaliste karistuste ülevõtmiseks.

Helme märgib, et selgusetuks jääb, kas haldustrahvi loomisega piirdutakse eelnimetatud valdkondadega, milles haldustrahvi määramine on võimalik või puudutab muudatus ka kõiki teisi valdkondasid, kus erinevate EL direktiivide ja määrustega on reguleeritud rahalised karistused.

Justiitsministeerium saatis mai kooskõlastusringile Eesti õiguskorda uue trahviliigi toova haldustrahviõiguse kontseptsiooni, mis lubaks ministeeriumi teatel finants-, konkurentsi- ja andmekaitseõiguse rikkumistele edaspidi tõhusamalt reageerida. Rikkumised, mille eest võib tulevikus haldustrahvi määrata, koos võimalike trahvimääradega nähakse ette eriseadustes.