Galerii: abituriendid tegid eesti keele riigieksamit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1590738180000 | amCalendar}}

Järva vallas asuvas Aravete keskkoolis sooritas reedel eesti keele riigieksami kuus abiturienti, üks keskkooli lõpetaja kasutas võimalust eksamiklassi mitte tulla.

Pärast minister Mailis Repsi tervituse kuulamist jagas direktor Andy Tilk eksamilehed välja ja mõttetöö sai alata.

Klassijuhataja Maie Paap noorte pärast väga muretsema ei pidanud.

"Tunnid jäid ju ära. Kindlasti nad said rohkem internetis iseseisvalt tööd teha, aga eksami ettevalmistus, konsultatsioonid olid ikka," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

Esimestena, pärast peaegu neljatunnist tööd astusid eksamiruumist välja Pileriin ja Kasper.

"Suuremaid probleme ei olnud. Ma sain tekstist ilusasti aru," rääkis Pileriin, kes kirjutas mälestustest ja minevikust.

"Meil on seitse tükki klassis, suhteliselt väike klass. Kuna meid on nii vähe keskoolis üldse, siis osad tunnid on teiste klassidega koos. See on pigem hea, sest ka nooremates klassides on sõpru ja tunnis on huvitavam," kirjeldas Kasper õppimist väikekoolis.

Aravete kooli ajaloos esimest korda jääb tänavu keskkooli lõpuaktus sootuks ära, sest nii nagu noored ise seda korraldada tahaksid, koroonaohu tõttu teha ei tohi.

"Kätt me suruda ei tohtinud, lilli ei tohtinud anda. Paraku on seekord nii, aga see oli nende valik," ütles Paap.

Saue gümnaasiumis tegid kõik abituriendid eksamit

Kui üle kogu Eesti loobus eesti keele eksamist 855 noort, siis Saue gümnaasiumi abituriente selle numbri sees ei ole.

"Ma ei näe põhjust mitte teha, kui ma olen juba õppinud eesti keelt 12 aastat. Ei tulnud isegi kõne alla mitte teha," rääkis Amanda.

"Hea variant, kui sa ei tea, mida tulevikus tahad täpselt teha. Kunagi ei tea, kas sa tahad kuhugi edasi õppima minna ja kui ei lähe edasi õppima, siis on hea, et on olemas," ütles Rauno.

"Ma arvasin, et gümnaasiumis niisama ei käiks, et lõpetaks ikka eksamiga ära ja saaks tulemused teada," rääkis Herman-Erik.

Eksamiks ettevalmistamine distantsilt tekitas noortes vastakaid arvamusi.

"Kindlasti hakkama sai ja tehtud ka nüüd. Ma ei ütleks, et see oli midagi võimatut, aga kindlasti mingis mõttes raske, sellega pidi kohanema ikka väga pikalt," rääkis Carolin.

"Ma arvan, et see oli pigem keeruline, sest kui oleks koolis käinud terve see aeg, siis õpetaja oleks saanud rohkem suunata ja õpilastega rohkem tegeleda, aga distantsilt, interneti vahendusel on seda raske teha," tõdes Markus.

Õpetajad aga leiavad, et kodune õpe võis eksamil noortele pigem kasu tuua.

"Õpilased pidi kõik tööd praktiliselt kirjalikult tegema ja kogu aeg õpetajale saatma. Selle võrra tegid nad iseseisvat tööd palju rohkem kui oleksid klassis ühiselt arutanud," rääkis Saue gümnaasiumi õppejuht Karmi Rumm.

Eriolukorra tõttu otsustas valitsus, et abituriendid saavad ise otsustada, kas soovivad sel aastal riigieksameid teha või mitte. Sihtasutuse Innove andmetel loobus riigieksamist sel kevadel 18 protsenti nendest, kes jaanuaris olid teada andnud, et soovivad eksamil osaleda.

Kooli saab lõpetada ka riigieksamita või sooritada eksami hiljem. Teine riigieksam on matemaatika ja see toimub 5. juunil.

Innove hindamisagentuuri juhi Auli Udde kinnitusel teeb Innove kõik selleks, et eksamite tulemused selguksid 30. juunil.

 

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: