Ehkki numbrid annavad kinnitust Läti rahvaarvu jätkuvast vähenemisest, on julgustav märk väljarände kahanemine, teatas Läti ringhääling. 2019. aastal oli Läti loomulik iive miinuses 8900 inimesega, riigist lahkus 3400 inimest rohkem kui sinna elama asus. Negatiivne rändesaldo ei ole nii väike olnud alates 1989. aastast, kui seda on ametlikult mõõdetud.

Viimase kolme aasta jooksul on Läti rahvaarv vähenenud kahanevas tempos - kui 2017. aastal vähenes see 0,81 protsendi võrra ja 2018. aastal 0,74 protsendi võrra, siis 2019. aastal kahanes Läti rahvaarv 0,64 protsendi võrra.

Eelmisel aastal sündis Lätis 18 800 last, mida on 528 võrra vähem kui aasta varem, ning suri 27 700 inimest (1101 vähem kui aasta enne seda). Surmade arv oli viimase 47 aasta madalaim - 1972. aastal suri 27 300 inimest. Kuna surmade arv on vähenenud, siis on ka kahanenud negatiivne iive - 2018. aastal oli see 9500 inimest.

2019. aastal saabus teistest riikidest Lätisse elama 11 200 inimest (300 rohkem kui aasta varem), emigreerus 14 600 inimest (tunamullu lahkus 15 800).

Lätisse saabunud immigrantidest 2500 ehk 23 protsenti on pärit Euroopa Liidu riikidest, Ühendkuningriiki enam nende hulka ei arvata. 2200 inimest saabuski Lätisse Suurbritanniast, sinna läks mullu elama 2900 (aasta varem 4200) inimest. Ukrainast saabus Lätisse 1500 inimest, Venemaalt 1100 ja 830 tuli Indiast.

Märgatav osa riiki elama asunutest oli tagasirännanud - 5100 inimest ehk 46 protsenti olid Läti kodanikud või kodakonduseta isikud või muu kodakondsusega, kuid Lätis sündinud inimesed.

1. jaanuaril oli Eesti rahvaarv 1 328 976 ehk 4156 inimest rohkem kui aasta varem. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 1302 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 5458 inimese võrra.