Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saar ütles ERR-ile, et lisaks koroonakriisile on terviseameti üheks prioriteediks siiski perearstide puuduse lahendamine.

Saare sõnul on lisatoetuse maksmise meetme mõju veel liiga vara hinnata ning arstide leidmine on endiselt keeruline.

"Hetkel on kõigil nimistutel asendusarst olemas. Samas asendajate arv on aasta-aastalt kasvanud. 2013. aastal oli nimistustel seitse ajutist asendajat, hetkel on neid 52. Potentsiaalis võiks nendel nimistutel olla kindel perearst, mitte ajutine asendaja," ütles Saar.

Peremeditsiini residentuur on tudengite seas populaarne

Tartu Ülikoolil on peremeditsiini residentuuris 35 kohta, möödunud aastal kandideeris 46 arsti, kellest vastu võeti 28. Olgugi, et sel aastal on peremeditsiini residentuuri kandideerinud kõikidest erialadest kõige rohkem arstitudengeid (kokku 26), jääb see tulemus siiski eelmisele aastale alla.

Saare sõnul on perearsti residentuuri tellimust Eestis aasta-aastalt tõstetud ning eriala on viimasel ajal olnud päris populaarne. "Samas on kahju, et enamus noori lõpetajad ei soovi minna tööle maapiirkondadesse," ütles Saar.

Tartu Ülikooli residentuuri prodekaan professor Urmas Lepner ütles ERR-ile, et täpset põhjust, miks sel aastal vähem tudengeid perearsti residentuuri kandideeris, ei saagi välja tuua.

"Aastad ei ole vennad, tavaliselt kuulutame järelkonkursi veel augustis välja ja loodame, et saame sealt mõned kandidaadid juurde," ütles Lepner.

Lepner lisas, et sel aastal on perearsti järel populaarsuselt teiseks erialaks kujunenud psühhiaatria, kuid viimastel aastatel on ka nii juhtunud, et seal on jäänud kohad sootuks täitmata.

Asi pole ainult rahas

Lepner arvas, et perearstide meelitamist maale ei saa teha ainult läbi rahalise toetuse.

"Siin võib-olla pole summas küsimus, vaid inimene ei ole valmis minema väiksesse kohta. Võib spekuleerida, et asi ei ole rahas, vaid ka töökeskkonnas, näiteks pole teisi arste, kellega konsulteerida," ütles Lepner.

Lisaks arvas Lepner, et noori võib hirmutada ka suurem töötegemise vajadus just maapiirkonnas,

"Tallinnas ja Tartus näiteks võivad perearsti nimistus olla noored ülekaalus, maal aga on rohkem vanemaid inimesi ja kui on eakad ülekaalus, siis on ka rohkem tööd ja tegevust," sõnas Lepner.

Alates aprillist suurendati perearstidele makstavaid toetusi. Tallinna ja Tartu ning nendega piirnevate valdade perearstidele hakati 197 euro asemel maksma igakuist lisatasu 823 euro ulatuses. Lähimast haiglast enam kui 40 kilomeetri kaugusel või saarel töötavale perearstile hakati 563 euro asemel maksma toetust 1647 eurot.