Põlula kalakasvandus sai haigusriski vähendamiseks karantiinihoone ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lääne-Virumaal Lavi külas asuv Põlula kalakasvandus sai kauaoodatud karantiinihoone, tänu millele väheneb oht, et loodusest satub Eesti ainsasse riiklikku kalakasvandusse haigusi. Praegu on majas käimas katsetusperiood ja aktiivsesse kasutusse võetakse see sügisel.

Põlula omaga sarnane karantiinihoone on lähipiirkonnas vaid Soomes, kuid Põlula eelis on nendega võrreldes see, et eri vetest püütud kalad on viies eraldi ruumis. Euroopa Merenduse ja Kalanduse Fondi toel valminud ja üle 1,3 miljoni euro maksma läinud karantiinimajast unistasid kalakasvatajad RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaasi sõnul juba 2003. aastast alates.

"Karantiinihoone annab meile aega ja annab meile turvalisust. Aega selleks, et marja või noorkalu analüüsida, et kas neil on võimalikku haigustekitajat, ja paremaks teeb ta selle, et me ei riski kogu ülejäänud tootmisega, sest kui mõni haigustekitaja on kalakasvandusse sattunud, siis seda on väga raske veesüsteemist välja saada.

Siiamaani oli meil ühes tootmishoones üks väike osa, mis oli eraldatud kardinaga, ja käisime kikivarvul, midagi teha ei olnud. Kuna nüüd on suurem soov nii siiavarude taastada, harjusevarude taastada, siis see tähendab ka tihedamat käimist looduses ja suuremaid ohtusid meile. Nii, et me oleme väga õnnelikud, et see hoone meil lõpuks olemas on," ütles Klaas.

Maja tehnoloogilise projekti autor oli Soome firma Clewer Aquaculture OY ja ehitajaks Lääne-Virumaa ettevõte Revin Grupp OÜ.

Põlula kalakasvandus saab vett Lavi allikast ning karantiinihoone rajamisel arvestati, et tehnika altvedamise korral saaks abi otse loodusest. "Hoone on jah ehitatud maapinnast nii meetri jagu sügavamale, et vesi jätkaks isevoolselt hoonesse voolamist ka siis, kui pumbad või muud tehnilised lahendused millegipärast takerduvad," rääkis kalakasvanduse juhataja.

Põlulas tegeldakse peamiselt külmaveeliste kalade kasvatamisega ja nende loodusesse laskmisega. Margus Klaas: "Praegu kasvatame me peamiselt lõhet. Natuke on meil forelli ja siiga ning väikesed eksperimendid on meil ka tuura ja jõevähi kasvatamisega. Plaanides on suuremalt ette võtta harjuse kasvatamine. Ka siia kasvatamine läheb tõusvas joones, sest siiavarud on nii Peipsis, Soome lahes kui ka Lääne-Eestis halvas seisus ja nende arvu hüpe vajab inimese tuge." Kalaplaane tehakse koostöös Eesti Maaülikooli, Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Mereinstituudiga.

Loodusest on vaja kala ja marja kalakasvandusse tuua selleks, et populatsiooni tugevdada ja sugulusristlust vähendada.

"Kindlasti on vajalik järjepidev iga-aastane geneetilise materjali täiendav sissetoomine, sest tahes-tahtmata kalakasvanduses tööde ja tegemiste tulemusena geneetiline mitmekesisus vaesub," ütles RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas.

Samuti on Põlulas alustatud ettevalmistusi ebapärlikarbi kasvatamiseks. "Selle karbiliigi loodusliku elupaiga seisund on halb ja arvukus kriitilisel piiril, mistõttu on vajalik liigi kasvatamine ex situ ehk väljaspool tema looduslikku keskkonda. Põlulas koostati ebapärlikarbi kasvatamise kava, mille käigus tehti veeuuringud kalakasvanduses ja jões ning selgitati välja kitsaskohad," on kirjas RMK aastaraamatus. Täpsemat infot on selle kohta plaanis jagada sügisel.

Põlula kalakasvandusest asustatakse aastas loodusesse umbes 300 000 noorkala. Alates 2014. aastast RMK koosseisu kuuluvas Põlula kalakasvanduses töötab kaheksa inimest.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: