5800 ebapärlikarbipoega olid aasta aega kasvanud tehispesades RMK Põlula kalakasvatuses, kus sentimeetrisuurused loomakesed nüüd tünni pandi ja Lahemaa rahvuspargis asuvasse kodujõkke tagasi viidi. Jõesängis olid ootamas juba aasta ja kaks vanemad liigikaaslased.

"Esimesed kaks aastat läks ikka katsetuste peale. Katsetused kasvatamise võtmes: kuidas nii laboris asju teha, aga ka kuidas jões kasvatada. Iga aastaga me õpime midagi juurde ja teeme asju paremini. Seda näitab ka praegune tulemus: esimesest aastast on meil järel 130 karpi, teisest aastast on alles 500 karpi ja täna toome jõkke 5800 karpi ehk märkimisväärselt rohkem," rääkis Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas.

Kasvu tingis hea korje, sest kui kahel esimesel aastal saadi kala lõpustelt (pärast sündi veedavad karpipojad 9-10 kuud aega just seal) 7000 karpi, siis kolmandal aastal korjati 27 000 karpi.

Kui ajakirjanikus tekitas segadust, kuidas saavad vees olla 2020. aasta tähisega ebapärlikarbi pesad, kui molluskid lasti esimest korda vette 2021. aasta kevadel, siis kalakasvatustalituse töötajad olid varmad asja selgitama: "Ega kui laps sünnib, ega ta kohe lasteaeda ei lähe, läheb järgmisel aastal. Teeb ju sama välja?"

Pikka aega arvati, et Eesti ainsas pärlikarbijões elab vaid 10 000 karpi, kuid viimatiste uuringute põhjal on see arv suurem. Endiselt on aga probleemiks hea vee puhastajana tuntud loomaliigi keskmine vanus, mida ebapärlikarbi laboris kasvatamise ning elupaikade seire ja taastamise abil loodetakse parandada.

"Meie lausloendusel, kus me ujusime karbi elupaigad läbi, saime 25 000 karpi. Leidsime ka veidi noori. Väiksemaid kui seitsmesentimeetriseid karpe leidsime 100 ja see näitab, et jõega kõik ei ole viltu, aga midagi on siiski viltu. Me loodame, et saame seda parandada," ütles Klaas, kelle sõnul on positiivne, et jõest leiti karpe ka kohtadest, kus neid varem polnud leitud.

Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Eriti sõnul pole uut elupaika eraldi kaitse alla vaja võtta. "Ebapärlikarbi uus leitud elupaik on juba kaitse all, kuna see jääb Lahemaa rahvuspargi piiresse. Küll kanti see Eesti Looduse infosüsteemi ja jõeserva maaomanikele on saadetud kaitsekohustuse teatised, kus on kirjas nõuded ja soovitused ebapärlikarbi elupaiga säilitamiseks," ütles Erit.

Soome, Rootsi ja Eesti ühisprojekti "LIFE Revives" tegevustesse on kaasatud 11 asutust kolmest riigist. Projekt on suunatud vooluveekogude elupaikade, valgalade ja puhvertsoonide taastamisele. Töid tehakse 32 Põhja- ja Lääne-Soome, 36 Põhja-Rootsi ja ühes Eesti jões. Kokku kasvatatakse ja lastakse loodusesse umbes 1,5 miljonit noort ebapärlikarpi.

Pikem intervjuu RMK Põlula kalakasvatuse juhataja Kunnar Klaasiga.