Kalamaimude vettelaskmine võetakse ette siis, kui jõevesi on umbes sama soe kui kasvanduses - siis on kalade stress väiksem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

RMK Põlula kalakasvanduse nõunik Ene Saadre ütles, et jõkke asustatud kalad on aastased, keskmise kaaluga 27 grammi. Enamasti suunduvad nad kohe merre, väike osa jääb ka jõkke.

"See ongi praegu kalavarude taastamine. Kuna siin jões on hääbunud lõhe oma algupärane asurkond, siis me hakkasime taastama teda esialgu Lätist ostetud marjast saadud kalakestega. Ta peab olema sama piirkonna kala, ta ei tohi geneetiliselt väga erinev olla. Näiteks Soome lahe omasid ei ole lubatud siia asustada. Esimesed said siia jõkke toodud juba 2013," selgitas Saadre.

Inimene, eriti röövpüügiga tegelev kalastaja pole siiski lõhe ainus vaenlane. Kõigepealt võivad maimud sattuda röövlindude saagiks.

"Ta on ju kasvanduse turvalistes tingimustes hoitud, ta ei oskagi veel praegu karta seda. Röövkalad ja kisklus võtab siit omajagu. Täpselt ei oska keegi öeldagi kui palju. Aga see esimene etapp, paar kuud pärast asustamist, on kindlasti kriitiline, kus väga paljud saavad surma," rääkis Saadre.

"Sindi paisu mahavõtmine mõjub neile sedasi, et nad saavad kaugemale minna. Meie töö idee ongi selles - me seda alustasime veel enne, kui pais oli maha võetud -, et siis on juba kala olemas, kui see pais maha saab. Ja kala ongi nüüd olemas ja juba möödunud aastal tuli sinna paisu alla kudema. Kahtlemata me jätkame seda tööd, kuni jõgi saab ühe asurkonna väga korda. Seda meil on kavas ikka veel mitu aastat jätkata," lisas Saadre.