Ministeerium selgitas, et investorite huvi valitsuse võlakirjade vastu oli väga suur. Kokku soovisid 280 rahvusvahelist investorit märkida võlakirju 7,7 miljardi euro eest. Sellest tulenevalt otsustas rahandusministeerium võlakirjaemissiooni mahtu suurendada.

Kümneaastaste võlakirjade kupongi intressimääraks kujunes 0,125 protsenti aastas. Võlakirjade lunastamistähtaeg on 2030. aasta juunis ja tootlus tähtajani 0,235 protsenti aastas.

Rahandusminister Martin Helme ütles, et võlakirjade müügist laekunud summasid kasutatakse nii riigieelarve kui ka aprillis vastu võetud lisaeelarve finantseerimiseks.

Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Rossi sõnul kaalutakse toimunud edukale 1,5 miljardi euro suurusele võlakirjaemissioonile tänavu või tuleval aastal veel ühe või kahe sarnase emissiooni tegemist.

"Rahvusvahelised finantsturud võtsid meie emissiooni väga hästi vastu ja see annab kindlust ka järgmiste võimalike emissioonide planeerimisel. Täiendava finantseerimise vajadus on riigil lähiaastal tõenäoliselt olemas ja hea, et me saame valida erinevate finantsinstrumentide vahel, nagu pikaajaline laen, pikaajaline võlakiri või lühiajaline võlakiri," ütles Ross.

"Aktuaalsele kaamerale" ütles Ross, et investoreid oli nii Euroopast laiemalt kui ka USA-st, aga ka Eestist.

"Ülemärkimine oli suurem kui veel mõni päev tagasi arvata oli, aga et huvi meie võlakirja vastu on märkimisväärne, see väga suur üllatus ei olnud arvestades meie krediiditausta ja võla väärtust. /.../ Me saime umbes sellise hinnataseme, mida võib pidada heaks tulemuseks, mis oli rohkem kui Ida- või Kesk-Euroopa tase," lisas ta.

Võlakirjaemissiooni peakorraldajad olid Citibank, Societe Generale ja Nordea Bank. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.